Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil

14/08/2026

Vagusnärv (ehk uitnärv) on nagu keha peamine piduripedaal.

See on p**k närv, mis jookseb ajust otse kõigi tähtsate elunditeni: südamesse, kopsudesse ja kõhtu.
Kui keha on stressis, vajutab see "gaasi". Vagusnärvi ülesanne on vajutada pidurit, et keha saaks rahuneda, puhata ja toitu seedida.

Miks see on oluline krooniliste haiguste puhul?

See on keha tuletõrjuja:

- Kroonilised haigused (nagu liigesevalu, diabeet või soolehaigused) tekivad sellest, et kehas on pidev "põleng" ehk põletik.
Tugev vagusnärv saadab elunditele käsu: "Lõpetage põletiku tekitamine!" Kui närv on nõrk, siis põleng süveneb.

- See juhib kõhtu: Kui närv ei tööta hästi, jääb kõht soiku. Tekivad gaasid, puhitused, kõhukinnisus või -lahtisus.

- See rahustab südant ja aju: Nõrk vagusnärv jätab keha pidevasse stressiseisundisse. See põhjustab ärevust, halba und ja väsimust.

Lühidalt: Kui vagusnärv on laisk, on keha pidevalt häireseisundis ja ei suuda ennast ise parandada.

Loe rohkem sellest imelisest närvist meie kodulehelt:
https://synage.ee/soovitused/uitnarv

14/08/2026

Vanusega keha muutub ja see on loomulik.
Samas võivad mõned muutused kujuneda nii aeglaselt, et neist saab märkamatult uus normaalsus. Midagi ei juhtu üleöö ja sageli ei ole ühte konkreetset hetke, mil tekiks tunne, et tervisega on midagi teisiti.

Energiat on lihtsalt veidi vähem. Taastumine võtab kauem aega. Vöökoht suureneb. Trenn jääb harvemaks. Jõudu pole nii palju kui varem.
Ja mõne aasta pärast tundubki see lihtsalt vananemise osana.

1. Energiat on vähem
Päevad saavad endiselt tehtud, kuid õhtuks on ressurss otsas. Nädalavahetusel tahaks rohkem puhata ja hommikune käivitumine võtab kauem aega.
Kui selline muutus toimub aeglaselt, võib olla väga lihtne sellega harjuda.

2. Keha taastub aeglasemalt
Trenn, füüsiline töö või pikem aktiivne päev annab järgmisel päeval rohkem tunda.
Lihased püsivad kauem rasked, sama koormuse järel kulub taastumiseks rohkem aega ja varasem treeningrütm hakkab tunduma koormavam.
Mingil hetkel võib inimene lihtsalt hakata vähem tegema.

3. Kõhupiirkonda koguneb rohkem rasva
Kehakaal ei pruugi isegi palju muutuda, kuid keha kuju võib muutuda.
Vööümbermõõt suureneb, lihasmassi võib jääda vähemaks ning varasemad toitumis- ja liikumisharjumused ei anna enam sama tulemust.

Siin muutub vanuse ja elustiili piir eriti huvitavaks.
European Male Ageing Study jälgis 2736 meest vanuses 40–79 aastat keskmiselt 4,4 aasta jooksul. Uuring näitas, et meeste hormonaalsed muutused ei sõltunud ainult vanusest. Kehakaalu tõus oli seotud testosterooni taseme langusega ning kaalulangus selle tõusuga.

Teadlased järeldasid, et kehakaal ja elustiil võivad mõjutada hormonaalseid muutusi ka vanemas eas.
See on oluline nüanss: sama vanad mehed ei pruugi kogeda samu muutusi samas ulatuses.

4. Motivatsioon ja tegutsemistahe vähenevad
Asjad, mille jaoks varem jätkus energiat ja huvi, nõuavad rohkem pingutust.
Trenni minek lükkub edasi. Hobid jäävad tahaplaanile. Tööpäeva järel ei taha enam midagi ette võtta.
Tasapisi võib sellestki saada midagi, mida peetakse lihtsalt vanusega kaasnevaks.

5. Jõudlus langeb
Jõudu on vähem, treeningutulemused seisavad paigal või hakkavad langema. Füüsiline pingutus tundub raskem ja taastumine võtab kauem aega.
Keha muutub vanusega, kuid nende muutuste kiirus ja ulatus ei ole kõigil meestel ühesugune.

Kui energia, taastumine, kehakaal, motivatsioon või jõudlus on ajas muutunud, tasub vaadata pilti laiemalt. Vanus on ainult üks osa sellest. Oma rolli võivad mängida ka uni, stress, ainevahetus, kehakaal ja hormonaalne tervis. Mõnikord harjub mees ise muutustega nii tasapisi, et esimesena märkab neid hoopis kaaslane. Seepärast ei tasu kõike automaatselt panna „selline see vanus on“ arvele.

Allikas:
Camacho EM et al. Age-associated changes in hypothalamic-pituitary-testicular function in middle-aged and older men are modified by weight change and lifestyle factors: longitudinal results from the European Male Ageing Study. European Journal of Endocrinology. 2013;168(3):445–455.

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

13/08/2026

Minut arstiga osa 3.
Süüa võib vähe, aga kui toit ei sobi kokku sinu seedimise või ainevahetusega - võib see põhjustada väga palju probleeme.

13/08/2026

Vähemalt viimase 10 aasta uuringud ja ülevaateartiklid on järjepidevalt rõhutanud insuliini juhtivat rolli ülekaalu tekkimises.

Äkki me oleme insuliinist aastaid rääkinud vales järjekorras?

Tavaline seletus kõlab umbes nii:
inimene võtab kaalus juurde → tekib insuliiniresistentsus → kõhunääre peab tootma rohkem insuliini → insuliinitase tõuseb.

See on kindlasti üks võimalik teekond.
Aga järjest rohkem uuritakse ka vastupidist suunda:
mis siis, kui liiga kõrge insuliinitase ei ole ainult probleemi tagajärg, vaid võib ise aidata kaasa rasvumise ja insuliiniresistentsuse kujunemisele?

See küsimus pole enam sugugi marginaalne. 2026. aastal avaldas Nature Reviews Endocrinology suure ülevaate just hüperinsulineemia võimalikust põhjuslikust rollist rasvumises ja kardiometaboolsetes haigustes.

Ja siin on üks väga oluline detail.

Probleem ei paista olevat normaalne insuliinitõus pärast sööki.
Insuliin peabki pärast söömist tõusma. See on normaalne füsioloogia.
Palju rohkem tähelepanu väärib olukord, kus insuliinitase püsib päevast päeva liiga kõrge ka söögikordade vahel ja tühja kõhuga. Uue ülevaate autorite hinnangul võib just pikaajaline kokkupuude kõrgema baasinsuliiniga olla metaboolselt oluline. Tühja kõhu insuliin võib seetõttu anda vähemalt ligikaudse ettekujutuse sellest, kui suur on organismi ööpäevane insuliinikoormus.

Miks võiks pidevalt kõrge insuliin kehakaalu mõjutada?
Sest insuliini üks põhiülesandeid on suunata organismi energiat talletama.
Rasvkoes pidurdab insuliin lipolüüsi ehk rasvhapete vabanemist rasvarakkudest ning soodustab triglütseriidide talletamist.

Ja siin läheb asi eriti huvitavaks.
Ühes ülevaates leiti, et rasvkoe lipolüüsi pidurdamiseks piisab suhteliselt madalast insuliinitasemest. Selleks, et mõjutada samas ulatuses näiteks glükoosi omastamist kudedesse, on vaja märksa kõrgemat insuliinikontsentratsiooni.

Teisisõnu: rasvkoe rasva vabastamine on insuliini suhtes väga tundlik.
See ei tähenda, et insuliin „lukustab rasva igaveseks kinni“ või et kaloritel pole tähtsust.
Küll aga tähendab see, et pidevalt kõrge insuliin loob ainevahetusliku olukorra, kus rasva mobiliseerimine on tugevamalt pidurdatud.

Veel üks huvitav tähelepanek.
Kontrollitud liigse energiatarbimise tingimustes on kirjeldatud, et baasinsuliini tase võis juba nelja päevaga enam kui kahekordistuda, samal ajal kui tühja kõhu glükoos veel ei tõusnud.

See aitab mõista ühte nähtust, mida näeme ka kliiniliselt:
normaalne veresuhkur ei tähenda automaatselt, et ainevahetusega on kõik korras.
Kõhunääre võib aastaid hoida glükoosi normaalsena lihtsalt seetõttu, et toodab selleks rohkem insuliini.

Seetõttu on ainult glükoosi vaatamine ainevahetuse hindamisel üsna piiratud vaade.

Ka loomkatsetest on saadud huvitavaid tulemusi. Kui hiirtel vähendati geneetiliselt insuliini tootmist, olid nad rasvumist soodustava toidu juures kaalutõusu eest paremini kaitstud. Juba rasvunud loomadel viis mõõdukas insuliini vähendamine eelkõige vistseraalse rasva vähenemiseni.

Inimestel on pilt keerulisem.
Mõned uuringud näitavad, et kõrgem tühja kõhu insuliin ennustab hilisemat kaalutõusu, eriti lastel ja noortel. Täiskasvanute uuringutes pole tulemused aga ühesugused. Ka insuliini sekretsiooni ravimitega vähendanud uuringud on andnud erinevaid tulemusi.

Seetõttu ei saa praegu öelda:
„kõrge insuliin on ainuke rasvumise põhjus ja kõik muu pole oluline.“
Rasvumine võib suurendada insuliiniresistentsust ja insuliinitaset.
Aga kõrgem insuliin võib omakorda soodustada rasva talletamist, vähendada rasvkoest energia vabastamist ning teatud tingimustes süvendada insuliiniresistentsust.

Tekib ring:

liigne energiasaamine → kõrgem insuliin → rohkem rasva talletamist → insuliiniresistentsus → veel rohkem insuliini.

Ja siia tulevad juurde vähene liikumine, halb uni, pidev ülesöömine, sagedane energiarikka toidu söömine, põletikulised protsessid ja inimese individuaalne geneetiline taust. Juba üks magamata öö võib mõõdetavalt halvendada insuliinitundlikkust ning suurem füüsiline aktiivsus on seotud madalama tühja kõhu insuliiniga.

Me keskendume väga palju veresuhkrule hetkel, mil probleem võib olla alanud tunduvalt varem.
Glükoos võib olla veel täiesti normaalne.
HbA1c võib olla normaalne.
Aga selle normaalse glükoosi hoidmiseks võib organism juba toota ebanormaalselt palju insuliini.
Ja võib-olla on just see üks ainevahetushäire varasemaid etappe, mida tasuks rohkem märgata.

Kui palju insuliini peab meie organism tootma, et veresuhkrut normaalsena hoida?

Uuringud:
https://www.mdpi.com/1422-0067/22/15/7797
https://portal.research.lu.se/en/publications/hyperinsulinaemia-as-a-cause-of-obesity-and-cardiometabolic-disea/
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5487935/
https://journals.bioscientifica.com/joe/article/232/3/R173/23064/A-causal-role-for-hyperinsulinemia-in-obesityN-M
https://link.springer.com/article/10.1186/s12916-018-1225-1

12/08/2026

Kas oled viimastel aastatel märganud, et keha ei reageeri enam nii nagu varem? Need muutused ei teki tavaliselt üleöö.
Sageli kujunevad need tasapisi. Alguses ei pöörata neile erilist tähelepanu. Aja jooksul harjutakse nendega ära ja lõpuks tunduvad need lihtsalt uue normaalsusena.

Paljud mehed seostavad selliseid muutusi vanusega.
Vanus mõjutab organismi kindlasti, kuid see on ainult üks tegur paljude seas.
Mehe enesetunnet kujundavad samaaegselt ka hormoonid, ainevahetus, uni, stress, kehaline aktiivsus, toitumine ja taastumisvõime. Need süsteemid on omavahel tihedalt seotud.

Pikaajaline stress võib mõjutada hormoonide tasakaalu. Kehvem uni võib muuta ainevahetust. Ainevahetuse muutused võivad omakorda mõjutada hormonaalset regulatsiooni. Samal ajal mõjutavad kõik need protsessid seda, kuidas organism igapäevaselt toimib ja taastub.

Muutused kujunevad enamasti aastate jooksul.
Just seetõttu tasub tähelepanu pöörata mittte ainult vanusele, vaid ka sellele, kuidas keha aja jooksul muutub.

Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud, et elustiil mõjutab märkimisväärselt meeste hormonaalset tasakaalu, ainevahetust ja üldist tervist. Uni, kehaline aktiivsus, kehakoostis, toitumine ja stress mõjutavad üksteist rohkem, kui sageli arvatakse.

Paljusid neist teguritest on võimalik teadlikult toetada.
Muutuste märkamine ei tähenda, et midagi oleks valesti.
See annab võimaluse paremini mõista, kuidas organism töötab ja millised tegurid igapäevast enesetunnet mõjutavad.

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

12/08/2026

🫀 Miks on kardiopulmonaalne koormustest parim investeering sinu pikaealisusesse?

Kas teadsid, et sinu keha võime hapnikku tarbida on vastupidavuse ja eluea p**kuse üks olulisemaid näitajaid? Seda mõõdetakse kardiopulmonaalse koormustestiga (mida sageli nimetatakse ka VO2max testiks).

🏃‍♂️ Mis see on?
Testi ajal sõidetakse koormusrattal või joostakse jooksulindil, kandes spetsiaalset maski. See mõõdab reaalajas, kui tõhusalt sinu süda, kopsud ja lihased koormuse ajal koostööd teevad. See test ei ole sama, mis on tavaline koormustest, millega hinnatakse südame verevarustuse häireid ja rütmi - kardiopulmonaalse testi korral kannad sa lisaks spetsiaalset maski, mis analüüsib gaaside vahetust väljahingatavas õhus.

💡 Miks see on tervise ja pikaealisuse jaoks oluline?
Uuringud näitavad, et hea aeroobne vorm on otseselt seotud pikema ja tervema eluga:

* 🛡 Kaitse haiguste eest: Kõrge füüsiline võimekus vähendab märkimisväärselt riski haigestuda südamehaigustesse, diabeeti ja vähki.

* 📉 Vähem terviseriske: Võimekuse tõstmine kasvõi natukene võib vähendada enneaegse surma riski kuni 50%.

* 🎯 Täpne treenimine: Test aitab leida sinu isiklikud pulsitsoonid, et treenida nutikamalt, mitte raskemalt.

📊 Milline peaks olema tulemus?
Tulemust mõõdetakse hapniku hulgas, mida sinu keha suudab koormusel kasutada (\text{ml/kg/min}). Naistel on need näitajad loomulikult umbes 10–20% madalamad kui meestel, kuna kehaehitus ja lihasmass on erinevad.

👨 MEHED (keskmine vs väga hea vorm):
* 20–39 aastat: 38–42 (keskmine) | 43–56+ (hea kuni tippvorm)
* 40–59 aastat: 32–39 (keskmine) | 40–52+ (hea kuni tippvorm)
* 60+ aastat: 26–31 (keskmine) | 32–45+ (hea kuni tippvorm)

👩 NAISED (keskmine vs väga hea vorm):
* 20–39 aastat: 33–38 (keskmine) | 39–52+ (hea kuni tippvorm)
* 40–59 aastat: 28–34 (keskmine) | 35–45+ (hea kuni tippvorm)
* 60+ aastat: 24–27 (keskmine) | 28–38+ (hea kuni tippvorm)

⏳ Kuidas vastupidavus vanusega muutub?
Pärast 25.–30. eluaastat hakkab see näitaja ilma treeninguta vähenema umbes 10% kümnendi jooksul.
Põhjuseks on see, et vananedes väheneb südame maksimaalne löögisagedus ja lihasmass.

💪 Hea uudis: Regulaarse aeroobse treeninguga (jooksmine, rattasõit, ujumine, reipas kõnd) saab seda langust poole võrra aeglustada! Aktiivne 60-aastane võib olla paremas füüsilises vormis kui diivanil istuv 30-aastane.
Kunagi ei ole hilja alustada – oma vormi saab parandada igas vanuses! 🚴‍♀️🏃‍♂️

Test on tasuline ja seda saab teha mitmes kliinikus, kus uuritakse sportlasi - sportmed, Innomedica, LTKH, ITK jm.

11/08/2026

Hormoonid päeval ja öösel.
Meie hormoonid ei tööta ööpäeva jooksul ühtemoodi. Nende tase muutub vastavalt unele, valgusele, söömisele, liikumisele ja stressile.
Öösel suureneb melatoniini tootmine, mis aitab kehal valmistuda uneks. Sügava une ajal suureneb ka kasvuhormooni sekretsioon, mis osaleb kudede taastumises ja ainevahetuse regulatsioonis (aitab mh kaalu alandada).

Hommiku poole hakkab melatoniini tase langema ning kortisool tõuseb. See on normaalne osa ärkamisest: organism valmistub aktiivseks päevaks, vereringe ja energiakasutus muutuvad aktiivsemaks.
Ka söögiisu ja energiatasakaalu mõjutavad hormoonid järgivad oma rütmi.
Greliin annab ajule märku näljast ja selle tase suureneb sageli enne sööki. Leptiin on seotud täiskõhutunde ja energiavarude regulatsiooniga ning selle ööpäevane rütm sõltub muu hulgas unest ja toitumisest.
Insuliin suureneb pärast söömist, eriti süsivesikute tarbimisel, ning aitab glükoosil verest rakkudesse liikuda. Öise paastu ajal on insuliini tase tavaliselt madalam.

Erilised hormoonid on adrenaliin ja noradrenaliin, mis ei järgi nii lihtsat päev-öö mustrit. Nende sekretsioon võib kiiresti suureneda füüsilise koormuse, emotsionaalse pinge, külma, valu või muu stressori korral.

Seega ei ole hormoonide puhul oluline ainult see, kui kõrge või madal mingi näitaja on, vaid ka see, mis kell seda mõõdetakse, kuidas inimene magas, millal ta sõi ja milline oli eelnev päev.

Just seetõttu võivad uni, regulaarne päevakava ja valguse-pimeduse rütm mõjutada hormonaalset tasakaalu rohkem, kui esmapilgul tundub.

Pilt artiklist: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12470794/

11/08/2026

Kas ketodieet kahjustab neere? Mida ütleb teadus tegelikult?

See on üks sagedasemaid etteheiteid ketodieedile. Sageli võib kuulda, et keto "koormab neere", "rikub neerud ära" või "põhjustab neerukive". Mõnikord jääb isegi mulje, et selles küsimuses on teadus juba lõpliku vastuse andnud.

Tegelikult ei ole pilt nii ühene.

Praeguste uuringute põhjal ei ole põhjust väita, et hästi koostatud ketodieet kahjustaks terve inimese neere. Samas ei tähenda see, et keto sobiks kõigile või oleks täiesti riskivaba, eriti olemasoleva neeruhaiguse korral.

Kõige täpsem küsimus ei ole seega mitte see, kas keto kahjustab neere, vaid kelle puhul, millise koostisega ja kui pika aja jooksul seda rakendatakse.

Segadust tekitab ka asjaolu, et ketodieeti peetakse sageli kõrge valgusisaldusega dieediks. Tegelikult põhineb ketogeenne toitumine eelkõige süsivesikute vähendamisel ja rasvade suuremal osakaalul ning valku tarbitakse enamasti mõõdukalt.

See on oluline erinevus, sest neerude seisukohalt on suurem küsimus sageli just liigne valgutarbimine, mitte süsivesikute vähendamine. Kui inimene sööb väga palju valku, suureneb ajutiselt neerude filtreerimiskoormus. Terve neeruga inimese puhul ei tähenda see automaatselt kahjustust, kuid olemasoleva neeruhaiguse korral võib väga suur valgutarbimine olla probleem.

Seda küsimust on viimastel aastatel päris palju uuritud. Nii leiti 2024. aastal avaldatud ülevaates, et olemasolevad inimeste uuringud ei anna tugevat tõendit selle kohta, et hästi koostatud ketodieet suurendaks tervetel inimestel neerukahjustuse riski.

Mõnes uuringus on isegi täheldatud neerutalitlust kirjeldavate näitajate paranemist, näiteks hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (eGFR) ja uriini albumiini-kreatiniini suhte osas.

Samas tuleb tunnistada, et pikaajalisi uuringuid on endiselt vähe. Seetõttu ei saa öelda, et keto oleks aastakümneteks täielikult uuritud või sobiks kõigile inimestele.

Neerukivide teema väärib siiski tähelepanu. 2021. aasta süstemaatiline ülevaade leidis, et ketodieeti järginud inimestel esines neerukive umbes 5,9% juhtudest.

Samas pärines suur osa andmetest epilepsiaravis kasutatud väga rangetest ketodieetidest, mis erinevad tavalisest kaalulangetamiseks kasutatavast ketodieedist. Lisaks võivad riski suurendada vähene vedelikutarbimine, uriini happesuse muutused ja väga ühekülgne toitumine.

See tähendab, et keto ei põhjusta automaatselt neerukive, kuid teatud tingimustel võib risk suureneda.

Huvitav on ka see, et paljud neeruhaiguste riskitegurid on seotud ainevahetusega. II tüüpi diabeet, kõrge veresuhkur, ülekaal ja kõrge vererõhk on kõik seisundid, mis võivad aja jooksul neere kahjustada.

Kui süsivesikute vähendamine aitab inimesel kaalu langetada ning parandada veresuhkru või vererõhu kontrolli, võib see kaudselt vähendada ka neerusid kahjustavate tegurite mõju.

See ei tähenda, et keto raviks neeruhaigust. Praegu ei ole piisavalt tõendeid, et ketodieet peataks kroonilise neeruhaiguse arengut paremini kui teised hästi koostatud toitumisviisid.

Praegused teadusandmed ei toeta väidet, et ketodieet "rikub neerud ära". Terve neerufunktsiooniga inimese puhul ei näita olemasolevad uuringud, et hästi koostatud ketodieet põhjustaks automaatselt neerukahjustust.

Neerude tervist ei määra ainult see, kui palju süsivesikuid inimene sööb. Sama olulised on kogu dieedi koostis, valgukogus, vedelikutarbimine ja inimese tervislik seisund.

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

Allikad

Athinarayanan SJ jt. BMJ Open Diabetes Research & Care, 2024. https://drc.bmj.com/content/12/2/e004101
Joshi S jt. Clinical Kidney Journal, 2024. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10768778/
Acharya P jt. Diseases, 2021. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34070285/
KDIGO. Clinical Practice Guideline for Chronic Kidney Disease, 2024.https://kdigo.org/wp-content/uploads/2024/03/KDIGO-2024-CKD-Guideline.pdf
Bruci A jt. Nutrients, 2020. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7071259/
Zoccali C jt. Clinical Kidney Journal, 2023. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10689131/

10/08/2026

Ülekaalust, ülekaaluravimitest vene keeles.

Ожирение давно перестало быть только личной проблемой человека. Новое исследование показало, что заболевания, связанные с лишним весом, ежегодно обходятся Эстонии более чем в 120 миллионов евро.

Касса здоровья рассматривает возможность компенсировать препараты для лечения ожирения. В настоящее время Касса здоровья компенсирует их только больным диабетом, и то лишь в том случае, если другие методы лечения уже были опробованы. Люди с диагнозом "ожирение" платят полную стоимость.

В случае если сравнительный отчет Тартуского университета о затратах и пользе для здоровья будет готов к осени, льгота может начать действовать со следующей весны.

📻 Эту инициативу прокомментировал врач превентивной медицины Сергей Саади:
https://r4.err.ee/1610106697/lechenie-ozhirenija-zhdat-li-kompensacii

10/08/2026

Terveid inimesi on aina vähem ja oleme sellega vaikselt leppinud. Aga kas on see õige?