Jõelähtme Erivajadusega Inimeste Koda.

11/08/2026

Eesti rahva vaimse tervise seisund halveneb jätkuvalt. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2024.–2026. aasta andmete järgi koges tavapärasest suuremat stressi 27% naistest ja 23% meestest, depressiivsust 24% naistest ning 19% meestest. Eriti halb on noorte tüdrukute olukord: 17-aastastest tüdrukutest kogeb stressiga toimetuleku raskusi lausa 44% ning vähemalt korra on ennast vigastanud 41% 15-aastastest. Need numbrid ei ole juhus – need on süsteemse väärtuskriisi tagajärg.

TAI teadlased Hedvig Sultson ja Toomas Veidebaum väärivad tunnustust. Nad toovad avalikult välja, et vaimse tervise kirjaoskus keskendub liiga palju haiguste tundmisele ja abi otsimisele, jättes tähelepanuta igapäevased heaolu alustalad: turvalised peresuhted, kuuluvustunne, uni, liikumine ja tähenduslik elu. Veidebaum rõhutab õigesti, et toetav perekeskkond kaitseb noori digimaailma negatiivse mõju eest. Need on tõsised tähelepanekud, mis lähevad kaugemale tavapärasest meditsiinilisest lähenemisest.

Kahjuks jääb TAI analüüsis kahe silma vahele oluline osa põhjustest. Raske majanduslik olukord ja noorte kõrge töötus tekitavad lootusetust tuleviku suhtes. Veelgi laostavam on liberaalne propaganda, mis Eesti koolides, meedias ja kultuuriruumis süstemaatiliselt lõhub normaalsust ja rahvuslikku identiteeti.

Noored on ajupesule eriti vastuvõtlikud. Teadlikult esile kutsutud soosõgedus, kliimaparanoia ja sõjahüsteeria tekitavad sügavat ärevust, identiteedikriisi ja lootusetust. Tüdrukud kannatavad siin kõige rohkem, sest neile suunatud ideoloogia on eriti agressiivne.

Tüdrukud on oma loomult märksa tundlikumad välimuse ja sotsiaalse heakskiidu suhtes kui poisid. Sotsiaalmeedia kasutab seda haavatavust julmalt ära, luues pideva võrdlus- ja esinemissurve, mis lõhub enesehinnangut, tekitab ärevust ning viib sageli eneseviha ja enesevigastamiseni. Samuti on tüdrukud emotsionaalselt vastuvõtlikumad hirmunarratiividele. Tulevik tundub neile ebakindel ja ohtlik.

Ilma rahvusliku eneseteadvuse, tugevate perede ja majandusliku kindlustunde taastamiseta ei aita ükski uus vaimse tervise strateegia. EKRE on korduvalt rõhutanud: lahendus on tugev Eesti pere, traditsioonilised väärtused, noorte kaitsmine kahjuliku propaganda eest ning majanduspoliitika, mis seab esiplaanile eestlaste tuleviku, mitte globaalsete ideoloogiate levitamise.

Ainult juurte juurde naasmisega saab peatada noorema põlvkonna lõpliku hullumise.

09/08/2026

Kui on kahtlus, et laps on kogenud väärkohtlemist, on oluline, et teda kuulataks ning ta ei peaks oma lugu korduvalt rääkima. Lastemajas saavad laps ja tema pere abi ühest kohast. Seal töötavad koos erinevad spetsialistid, kes hindavad olukorda ja pakuvad vajalikku tuge.

Lastemaja on lapsesõbralik teenus, mida pakume väärkohtlemise kahtlusega, väärkoheldud või väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks. See on turvapaik, kus esikohal on lapse õigused, heaolu ja turvatunne.

🚸 2025. aastal pöörduti lastemaja poole 598 korda – aasta varem 814. Vähenemise taga on arvestuse muutus: kui varem loeti kokku kõik pöördumised, ka need, mis ei puudutanud seksuaalset väärkohtlemist ega sobimatut seksuaalkäitumist, siis nüüd kajastab statistika ainult nende laste arvu, kellele osutati lastemaja teenust. See muudatus aitab teenuse mahtu täpsemalt hinnata.

🚸 Lastemajad tegutsevad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Saaremaal toimuvad kohtumised ajutistes ruumides. Mitu aastat tuli murettekitavalt vähe pöördumisi ida piirkonnast. Mullu pöördumiste arv seal siiski kasvas – hoolimata sellestki, et statistika kogumist muudeti. See on väga positiivne.

🚸 Kahtlustuse liigid: 79% seksuaalne väärkohtlemine, 16% laste ennast või teisi kahjustav seksuaalkäitumine, 5% juhtudel olid lapsed väärkohtlemise tunnistajad.

🚸 Laste keskmine vanus oli nagu varasematelgi aastatel 12 aastat.

🚸 358 last said sotsiaalkindlustusameti kaudu edasist vaimse tervise abi traumast taastumiseks.

🚸 61% juhtumites kahtlustati teo toimepanijana täisealist (2024. a 51%).

🚸 Kõige rohkem võttis lastemajaga ühendust politsei (38%), olulise osa moodustasid ka omavalitsuste (19%) ja lapsevanemate pöördumised (19%), 12% juhtumitest jõudis meieni lasteabi vahendusel, sama palju suunasid teised spetsialistid.

Loe, kuidas lastemaja aitab lapsi keerulistes olukordades:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/laste-ja-perede-abistamine/lastemaja

06/08/2026

🚭 Huuletubaka tarvitamisel on võrreldes suitsetamisega 2–4 korda suuremale risk jääda nikotiinist sõltuvusse.

⚠️ Nikotiin on tugevat sõltuvust tekitav psühhoaktiivne aine ning huuletubakas sisaldab suures koguses nikotiini.
⚠️ Nikotiini tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi ja võib kutsuda esile ärevus-, tähelepanu- ja keskendumishäireid.
⚠️ Nikotiin mõjutab südame-veresoonkonda, suurendades südame löögisagedust ja vererõhku.
⚠️ Noorukieas kokkupuude nikotiiniga võib mõjutada aju arengut, tähelepanu ja õppimisega seotud protsesse, impulsside kontrolli ning suurendada pikaajalise sõltuvuse kujunemise tõenäosust.
⚠️ Samuti on nikotiini tarvitamine raseduse ajal seotud riskidega loote arengule.

Nikotiinisõltuvusest vabanemine võib olla keeruline. Selleks saad vajalikku infot ja abi veebilehelt www.tubakainfo.ee.

03/08/2026

💡Teatud juhtudel on sul õigus riiklikule hüvitisele või lähenemiskeelule
Kuritegu või vägivald võib mõjutada inimese elu veel kaua pärast juhtunut. Lisaks emotsionaalsele traumale võib see kaasa tuua tervisekahju, majanduslikke raskusi või turvatunde kadumise. Sellistes olukordades on sul seadusest tulenevad õigused.

🛡️ Lähenemiskeeld aitab kaitsta inimest ahistamise, ähvardamise või vägivalla eest. Sellega saab piirata või keelata vägivallatsejal sinuga ühendust võtta, sinu läheduses viibida või kindlatesse kohtadesse tulla.

💶 Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud inimesele, kes on Eestis toime pandud vägivallakuriteo tagajärjel saanud raske tervisekahjustuse. Hüvitis aitab katta kuriteoga seotud kulusid, näiteks ravi-, ravimi- ja matusekulusid, sissetuleku kaotust ning teatud juhtudel ka kahjustatud esemete asendamist.

💙 Sa ei pea ise teadma, millised õigused sulle täpselt kohalduvad. Ohvriabitöötajad aitavad selgitada, millised võimalused sinu olukorras olemas on, ning nõustavad ka taotluste esitamisel.

📞 Ohvriabi telefon 116 006 (24/7, tasuta)
💬 Veebivestlus: palunabi.ee

***
Avaldatud seisukohad ja arvamused kajastavad üksnes autorite seisukohti ega pruugi väljendada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.

27/07/2026

UUDIS. 🔄Sotsiaalministeerium teavitab, et 𝐫𝐞𝐡𝐚𝐛𝐢𝐥𝐢𝐭𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐬𝐮̈𝐬𝐭𝐞𝐞𝐦𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐝𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝 on teisel kooskõlastusringil.

Eelnõu kohaselt hakkab alates 📅1. oktoobrist 2027 rehabilitatsiooniteenust korraldama tervisekassa, seda rahastatakse riigieelarvest ja see saab tervikliku tervishoiusüsteemi osaks. 🎯Eesmärk on muuta rehabilitatsioon inimese jaoks lihtsamaks, selgemaks ja vajaduspõhisemaks.

𝐎𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐦𝐚𝐝 𝐦𝐮𝐮𝐝𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝 pärast esimest kooskõlastusringi:
🔹 Inimestele, kellel on praeguses süsteemis seisuga 30. september 2027 kehtiv suunamisotsus, korraldatakse automaatne suunamine rehabilitatsiooniteenusele.
🔹 Rehabilitatsiooniteenusele suunamise ja teenuse vajaduse hindamise protsess eraldatakse valdkondadeülesest koordinatsiooniteenusest ning terviseteejuhi tegevusest. Teenusele pääseb tervishoiutöötaja saatekirjaga.
🔹 Rehabilitatsiooniteenuse andmeid hakatakse dokumenteerima tervise infosüsteemis.
🔹 Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate kohustust osutada rehabilitatsiooniteenust on muudetud paindlikumaks.

Tagasisidet eelnõule oodatakse eelkõige justiits- ja digiministeeriumilt.

📄 Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis: 𝐫𝐚𝐡𝐯𝐚𝐭𝐞𝐫𝐯𝐢𝐬𝐡𝐨𝐢𝐮 𝐬𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐣𝐚 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭𝐞 𝐬𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐞𝐞𝐥𝐧𝐨̃𝐮 (𝐫𝐞𝐡𝐚𝐛𝐢𝐥𝐢𝐭𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐬𝐮̈𝐬𝐭𝐞𝐞𝐦𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐝𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝).

👉 Loe uudist:

24/07/2026

16/07/2026

Pärast õnnetust, vägivalda, lähedase ootamatut kaotust või muud rasket sündmust ei pruugi inimene kohe abi otsida, aga vajadus toe järele võib olla suur.

Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi pakub kriisis psühholoogilist tuge.

Abi pakume nii kannatanutele kui ka nende lähedastele.

2025. aastal:

🩵Korraldasime 78 psühholoogilise esmaabi koolitust, mille läbis 996 inimest. Koolitusel osalesid omavalitsuste, tervishoiuvaldkonna ja riigiasutuste töötajad.

🩵Psühholoogilist tuge sai 118 juhtumis 282 inimest.

🩵Enamasti kaasas meid kriisijuhtumitesse politsei (86% juhtumitest).

🩵34% juhtumitest oli seotud suitsiidi tagajärjel surnute lähedaste toetamisega.

🩵26% juhtumites oli surma põhjuseks terviserike, mille tekkepõhjus oli esialgu teadmata.

🩵18% juhtumitest olid liiklusõnnetused.

🩵80% juhtumites osutasime kriisiabi kohapeal.

🩵Abistatud inimestest 83% olid täisealised ja 17% alaealised.

Loe, kuidas me kriisi korral abi pakume:

www.palunabi.ee/et/psuhhosotsiaalne-kriisiabi

12/07/2026

Lapsed laagris või malevas - mida peaks sisaldama esmaabikott?💊

Suvi on paljudele noortele aeg, kus saab erinevates laagrites aega veeta või hobiga tegeleda. Samavõrd populaarsed on ka noorte töömalevad. 👧👦⚽️

Mis võiks olla ravimitest ja kaitsevahenditest noorel endal olemas ja mida võiks laagrijuhi või rühmavanema esmaabikott sisaldada?

📌Palaviku- ja valu alandajad;
📌Päikesepõletuse ravi algab ennetusest – pange lapsele kaasa päikesekaitse sprei või kreem;
📌Allergiliste löövete või putukahammustuste vastu allergiavastased ravimid.

🧐Millele veel enne lapse laagrisse või malevasse saatmist tähelepanu pöörata?

Selgitame meie uues blogipostituses: https://ravimiamet.ee/blogi/meelespea-milliseid-ravimeid-voiks-noorele-laagrisse-ja-malevasse-kaasa-pakkida

09/07/2026

Täname oma toetajaid, külalisi ja ilmataati, et saime korraldada Tervisepäeva Raasikul
Täname HPINi, Jõelähtme Vallavalitsust, Järvamaa Puuetega Inimeste koda ning Raasiku Kirikumõisa pastoraadi seltsi.
❤️‍🔥🦋🌺🥨🍰☕️🌳

09/07/2026

🌿 KALLIS JÕELÄHTME VALLA RAHVAS! 🌿

MTÜ Jõelähtme Erivajadustega Inimeste Koda kutsub kõiki Jõelähtme valla erivajadustega inimesi taas osalema toredal ja sisukal TERVISEPÄEVAL!

Veedame üheskoos mõnusa suvepäeva värskes õhus, liigume, vestleme, naudime head seltskonda ning maitsvat toitu.

📍 Toimumiskoht: Raasiku Kirikumõisa pastoraadi ajalooline hoone ja park.
Harjumaa, Raasiku , Kiriku tee 9
📅 Kuupäev: 9. juuli
Koostöös Raasiku Kirikumõisa Pastoraadi Seltsiga

🌸 Päevakava 🌸

12.30 – Kogunemine ja saabumine
13.00 – Vestlusring
13.30 – Ravivõimlemise koolitus
14.00 – Soovijatele väike jalutuskäik pastoraadi ümbruses ja Harju-Jaani kirik õuel
14.30 – Meelelahutuslik vahepala
15.00 – Lõunasöök lõkkel valminud maitsva mulgipudruga
16.00 – Päeva lõpetamine kohvi ja teega

👕 Palume riietuda mugavalt ning ilmale vastavalt.

Ootame Teid veetma tervislikku, rõõmsat ja meeldejäävat päeva heas seltskonnas!

📞 Lisainfo, registreerimine ja küsimused:

Jevgeni Gorlevski
☎ +372 5669 5987
✉ [email protected]