Meditatsioonituba

29/07/2026

26/07/2026

Täna viimast päeva ☺️☀️

Lisainfo www.meditatsioonituba.ee

Oled südamest oodatud 💕

21/07/2026

Majanduses ei ole just kõige kergemad ning selgemad ajad ja väga suurtes raskustes on need kes end ise aidata ei saa ning samuti need kes üritavad aidata, kuid materiaalne võimekus ei taha järele jõuda.

Pesaleidja on koht kuhu tuuakse kassikesed nii tänavatelt kui ka kodudest kus nad enam viibida ei saa.

Igapäevaselt kulub toidu, liiva, ravimite, üüri, ja veterinaaridele minevateks kuludeks üüratu summa.

Võin kinnitada, et Pesaleidjas toimetavad suure südamega inimesed - kes teevad rasket tööd täiesti vabatahtlikult. Panustavad oma aja, energia ja närvirakkudega päevast päeva, et kiisud saaks uue ja parema võimaluse siin elus 💕

Samas elavad nad ise suure stressi all - mis saab siis kui raha mingil hetkel lihtsalt ei jagu? Kuidas siis aidata neid armsaid kassikesi kes ise meie materiaalses maailmas hakkama ei saa?

Kui ka Sinu südames leidub väike mure nunnude käpakäigu suhtes ja elab armastus kodutute kiisude vastu, siis võimaluse korral saad anda rahalise panuse Pesaleidja MTÜ toimimiseks.

Ühekordset annetust saad teha helistades Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50 €
900 9025 - kõne hind 25 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0905 - kõne hind 5 €
NB! Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!

Püsiannetuse või ühekordse annetuse saad teha Pesaleidja MTÜ kontodele:
EE647700771001866844 LHV Pank EE102200221063071211 Swedbank EE941010220247756220 SEB Pank EE404204278613732108 Coop Pank EE351700017003105966 Luminor Bank

Vaderite jaoks on eraldi Pesaleidja MTÜ kontod: EE807700771004151682 LHV Pank EE482200221070626536 Swedbank
EE171010220284164228 SEB Pank

Kusjuures Pesaleidja MTÜ-le annetades saavad eraisikud tuludeklaratsiooni esitades tulumaksu tagasi. Ettevõtted saavad annetada tulumaksuvabalt ☺️☀️

Juhul kui Sul rahalise panuse jaoks võimalust ei ole, siis Pesaleidjal on avatud Mustamäel, Tallinnas tore heategevuslik kauplus, mis asub aadressil A. H. Tammsaare tee, Tammsaare Keskuse II korrusel galeriis.

Kõik ostud mis sealt teed, nende tulu läheb 100%i kiisude ravi- ja elamiskulude katteks. Lisaks saad korraliku, müügiks kõlbuliku kraami sinna annetuslikus korras müüki viia. Pood toimibki heade inimeste annetuste jõul 🪽❣️

Meie pere viib sinna pidevalt asju, nii ka seekord. Lisaks sellele, et saame koju ruumi juurde, on väga kasulik lastega selliseid käike teha.

Lapsed õpivad läbi kogemuste tuhat korda rohkem kui läbi kuiva jutuvahu. Suur armastus ja lugupidamine loomade vastu kasvab läbi tegude ja see algab lapsepõlvest - vanemate ning ühiskonna mentaliteedist.

Kui ka Sinul on kappidesse ruumi juurde vaja, siis võta ette üks suurpuhastus ning vii need asjad sinna kus neist on tõesti väga suur abi nende jaoks kes end ise aidata ei saa.

Kiisud ütlevad Sulle aitäh 🐈‍⬛🐈💕

Armastusega,

-Lilian Vanamölder-

09/07/2026

“Sa oled nii õrnahingeline”, “Sellisest väiksest asjast ei tohiks nüüd küll solvuda”, “Ma tegin ju kõigest nalja”, “Sa kujutad asju endale ette” ….

Oled Sa kunagi vabanduse asemel selliseid lauseid kuulma pidanud?

Oma loomult olen ma rahumeelne inimene. Tegelen oma asjadega ja väga suurt rõhku ma teiste inimeste eludele ei pane. Mitte üht korda oma elus pole ma kedagi esimesena või alusetult rünnanud ega solvanud. Küll olen ma seda teinud vastulöögina kui hing on reaalselt täis situtud.

Ja mida huvitavat ma siis avastasin.
Selline variant enamustele ei sobi. See, et sa lihtsalt kaitsed ennast.
Seda kirjutades ja lugedes tundub see uskumatuna, kuid just täpselt nii see on - meie seas on inimesi kelle jaoks on kõik üks suur nali. Nende poolt tehtud solvangud ja teravad torked on kõik pisiasjad, kuid seda vaid seni kuni need on nende poolt teistele adresseeritud, juhul kui olukord on vastupidine ja neid ennast kositatakse samaga, on kohe maailma lõpp. Ja siis oled SINA paha inimene 🙂
Oled paha kuna armastad iseennast nii palju, et ei nõustu olema naljanumber.

Mitu korda elus olen olnud situatsioonis kus mind inimesena on üritatud näidata halvas valguses, võimendatud ja fantaasia põhised lood minust on sisenenud ruumi enne kui ise oma jalaga olen uksepiidast üle saanud astuda.

Päris huvitav on olla ruumis kus ühe intrigandi toksilise töö tulemusena vihkavad ja jälestavad sind suur hulk inimesi ning nad isegi ei tea miks 🙂
Ja veel huvitavam on see, et kui siis torgetele või negatiivsetele energiatele vastad enesekaitsega, siis sildistatakse “närvihaigeks”, “hulluks”, “lolliks”, “vastikuks inimeseks” - sinu vastureaktsioon on “tõestus”, et oled just kõike seda millises valguses manipulaator sind näidata tahab.

Kunagi ma ajasin taga tõde ja õigust. Tahtsin, et mulle tehtud ülekohtu eest vabandataks.
Kuid enam mitte.

Mingi hetk mõistsin, et mul pole vaja suhtlust ega suhet inimestega kes on olnud võimelised mingite rumalate juttude/mõtete järgi mulle silte külge kleepima ja veel vähem on vaja mõelda inimestest kes selliste laimukampaaniate taga seisavad ja neid edasi levitavad. Mida sellise tutvusringkonnaga peale peaks hakkama? Kas see oleks edasiviiv jõud? Intelligentne seltskond mis toidab hinge? Kas on võimalik sõprus kus keegi sinust halvasti mõtleb ja negatiivselt taga räägib?

Need inimesed vajavad abi ja/või ravi. Kuid nad ei otsi abi, sest nende maailmapildi järgi pole midagi valesti. Terapeudi uksest astuvad sisse vaid nende ohvrid ja ohver saab inimene olla vaid seni kuni ta ise näeb end ohvrina.

Ma annan Sulle nüüd ühe elu parima nõuande kui oled hetkel sellises olukorras. Lõpeta jagelemine! Lihtalt lase lahti - nii lihtne see ongi!
Eluenergia on Sinu ainus oluline ressurss. Pole eluenergiat, pole Sul midagi.

Julmalt lõika sekundipealt välja sellised inimesed enda elust kes imevad Su elujõu ära. Kui on tekkinud juba toksiline muster ja suhtlusest on kadunud (või pole seda kunagi olnudki) vastastikune austus, ausus ja teineteise mõistmise soov.
Seda enam, et tavaliselt sellised inimesed süüdistavad kõikides oma hädadest veel Sind, lase siis elu näitab kui fantastiline nende elu siis on kui Sind enam nende eluvõrrandis pole. Elavad nad siis aastate pärast oma unistuste elu? Ja kuidas on lood Sinuga, kas lähed peale lahkumist oma elus alla või hoopis üles?

Aga ikkagi vabandus? Ma väärin seda, et minu ees vabandatakse? Mulle on ju liiga tehtud …
Sinu peas võivad hetkel sellised mõtted läbi joosta. On igati normaalne nii mõelda, ka mina mõtlesin nii.

Mis ma siis tegin?

Ma vabandasin ise. Enda ees!
Palusin südamest vabandust iseenda ees, et viisin ennast ruumidesse kus teadsin juba, et ees on ootamas negatiivsed hinnangud, toksiline õhkkond ja draama. Vabandasin, et raiskasin enda aega, eluenergiat, rikkusin närve ja tuju.
Lubasin endale, et õpin OMA VEAST ja ei tee enam MITTE ÜHTEGI erandit kui laual on minu heaolu.

Ja ma pidasin kinni oma lubadusest. Pöörasin selja KÕIGILE ja KÕIGELE mis ei väärinud minu tähelepanu ja aega.
Kõik inimesed kellel oli võimalus minu seltskonnas olla, kuid kes kuritarvitasid minu ajalist kingitust neile, alahindasid seda võimalust, jäid sellest lihtsalt ilma.

Ja ma tegin neile ka ju teene. Miks peaks ka nemad olema seltskonnas kus mina nende jaoks olen nii mõtetu, vastik, nende jaoks alaväärne ja vale inimene.

Mis juhtus siis peale seda?

Mingi hetk oli tühjus. Nii palju aega oli järsku üle. Polnud enam draamat, vestlusi, üritusi.
Rahu, vaikus ja aeg elamiseks.

Ei olnud enam negatiivseid hinnanguid minule, minu elule ja otsustele ning elu hakkas liikuma kiiresti ülesmäge.

Elu tõestas, et minu otsus oli olnud ÕIGE.

Esimesi muutusi märkasin oma närvisüsteemis - mis läks pinges olekust rahu režiimile ja siis tuli suur muutus välimuses. Silmnähtavalt hakkasin noorenema, mida kaugemale stress ja toksilisus minust jäi, seda enam puhkesin õide.

Järsku olin ma VABA!

Elasin OMA ELU ja nautisin iga päeva sellest.

Ja siin olen ma ka praegu. Elu on tõesti hea, ikka oma tõusude ja mõõnadega nagu elu ikka, kuid pole enam teiste inimeste poolt tekitatud meeletuid laineid, selliseid millesse võiks ära uppuda. On minu elu! Suhe iseendaga, abikaasaga ja lastega on väga hea ning juba sellest mulle piisaks. Kuid saatusel oli veel kingitusi varuks ja tulid uued sõbrad ning tuttavad minu ellu, kellest mõtlemine juba toob naeratuse näole, seega tõesti nii see on, et loodus tühja kohta ei salli ja julgust premeeritakse uute võimalustega.

Kui oled veel minu mineviku elus ehk põrgus kinni, siis küsin Sinu käest - kas soovid oma elu elada klounina või vaba hingena kes on pälvinud kõige olulisema inimese austuse, armastuse ja usalduse ning see on see isik kes vaatab Sulle peeglist vastu iga päev.

Kui Sul on vaja kedagi kes aitaks Sind vanadest mõttemustridest välja, siis ootan Sind vastuvõtule - aega saad broneerida [email protected]

Soovin Sulle julgust elada iseendana.
Pea püsti ja selg sirgu!

Armastusega,
-Lilian Vanamölder-

05/07/2026

Hoian käes tunnistust omandatud teadmistest ja õppest: “Kollektiivsed, süsteemsed ja isiklikud traumad; Surma, suremise ja leina puudutus”

Minu soov on olla tõesti hea terapeut ning omada võimet teha tööd iga kliendiga kes uksest sisse astub ja seetõttu ei lõppe kunagi ka minu enda isiklik areng.

Kui soovid tulla vastuvõtule registeeruda, siis ootan avatud südamega: [email protected]

Armastusega,

-Lilian Vanamölder-

26/06/2026

Ma olen jälle oma kirjutisega platsis, et Sind mõtlema trigerdada 🙂

Armasta või vihka mind, see ei muuda fakti, et kellegil peab olema julgust rääkida asjadest nii nagu need on ja isegi kui esialgu võivad minu kirjutised vihale ajada, mina inimesena ajada vihale, siis see kõik käib samuti elu ning kasvamise juurde - seega head lugemist 🙂☀️

Täna on mul Sulle üks väga oluline küsimus - kelle elu Sa elad?

Mõtle korra minuga kaasa ja vasta oma elule ja iseendale ausalt otsa vaadates päris tõsiselt sellele küsimusele - KELLE ELU SA ELAD???

Minu vastuvõtul käis mees kes oli kolmekümnendate eluaastate keskpaigas. Ta oli äärmiselt sümpaatne inimene, viisakas, mitmekordselt kõrgelt haritud, meeldiv inimene, kuid äärmiselt raske oli temaga TEMA elust rääkida, iga uue teemaga mõtles ta ESIMESE asjana mida arvaks asjast tema ema.

Mingi hetk tegin ma meie vestlusesse pikema pausi ja lihtsalt vaatasin seda nooremapoolset, peatselt keskea suunas purjetavat meest ja mõtlesin: “Meeste eluiga on tihti palju lühem kui naistel ja see mees siin pole ikka veel OMA ELU elama hakanudki. Loodan, et enne elu õhtutundi saab ta ema varjust välja astuda ja jõuab ka OMA ELU lõpuks elada.”

Ja kui Sa arvad, et see meesterahvas on ainus klient kes pole veel iseennast üles leidnud, siis Sa eksid, neid on palju ja mitte ainult minu klientide hulgas, vaid kõikjal - sõprade, tuttavate, sugulaste ja töökaaslaste hulgas. Ka mina olin kunagi üks nendest inimestest kes elas oma elu pigem teistele kui endale, kuid enam ma sellise hullusega ei tegele.

See on tegelikult üks kurvemaid asju mis siin elus saab olla, kui inimene ei kasuta TEMA võimalust elada ISEENDANA, vaid otsib pidevalt enda väärtuse õigustust teistes. Olgu selleks siis partner, vanemad, sõbrad, ülemus, kolleegid, ühiskond või kes tahes.

Muidugi on meil kõigil mingi soov teistele inimestele meeldida, kuid jamaks läheb asi siis kui täiskasvanud inimesele läheb liigselt korda teiste inimeste arvamus temast, ta teeb oma otsuseid eeskätt kartuses riivata kellegi teise tundeid või kartest hülgamist, hukkamõistu, vihastamist ja/või kriitikat.

Kui asjad on juba nii, siis kõige targem inimene seab sammud teraapiasse ning hakkab otsima juurpõhjust miks ta täiskasvanud inimesena on selline people pleaser. Eriti suurt tähelepanu peaks pöörama tervenemisele kui isegi keskea hakuks on üleseotus oma vanematega, lapsik kartus ülemuse ees või allaheitlik joon oma partneri suhtes.

Kui Sa elad iseendale, siis teiste inimeste arvamused Sinust lähevad Sulle järjest vähem korda või ei lähe enam üldse korda. Oma tuumaga kooskõlas elav inimene teab, et teiste inimeste nägemus temast peegeldab eeskätt just seda teist inimest, mitte niivõrd teda ennast.

Võtame näiteks ühe naisterahva kujutise ja keskendume ainult ühele elemendile, juustele.
On inimesi kes arvavad, et tõeline ja ainus ilus naine on pikkade juustega, teised arvavad, et just poisipea on kena, kolmandad arvavad, et kiilaspea või siilisoeng on julge ning moodne naisterahva väljendus, viies arvab, et pea võiks olla patsidega kaetud. Ja on ka kuuendad, seitsmendad ja Jumal teab mitmendad arvamused veel.

Ja mis värvi võiks need juuksed olla?

Blondid, pruunid, mustad, punased, valged, kirjud või hoopis sinised?

Ja kas lokkis, laines, sirged või hoopis punkstiilis harjaga keset pealage?

Nagu Sa näed, siis arvamusi on nii palju ja nii erinevaid. Isegi ainult juustega ei saa kõigile inimestele meeldida, rääkimata ülejäänud välimusest, eluvalikutest ja iseloomust. Seega minu soovitus - ÄRA ISEGI MITTE ÜRITA 🙂

Mina ise olen pesuehtne näide, olen täiesti eluterve po**uist 🙂, kui meeldin on äge ja kui ei meeldi on isegi veel ägedam, sest siis ma tean täpselt kuhu ma oma tähelepanu ja energiat enam grammigi EI PANE.

EI OLE VÕIMALIK KÕIGILE MEELDIDA, seega tee endale teene ja pane kogu oma aeg, energia ja jõud sinna, et meeldiksid vaid ühele - ISEENDALE!

Ma luban Sulle, et sellega Sa mööda panna ei saa. Sina ise oledki ainus inimene kellega Sa sünnist kuni surmani garanteeritult koos oled, seega pööra pilk iseendasse ning saavuta parim ja eluterve suhe just iseendaga.

Kogu ülejäänud maailm kohaneb Sinuga kui oled ennast üles leidnud. Kaovad Sinu elust ära need kelle jaoks oleks kasulik kui oleksid kontrollitav, segaduses või neist sõltuv ja nõrk ning tulevad Sinu ellu need kes arvavad, et oled täiuslik just sellisena nagu Sa siis oled. Ehedana ehk maskita.

Tead kui mõnus tunne on endaga päriselt hästi läbi saada?

Mina tean ja see ongi põhjus miks ma kirjutan Sulle. Kui oled juba minuga ühes paadis, siis soovin Sulle õnne õigete eluvalikute, tugevuse ja julguse üle, kui oled veel teel samasse punkti siis ulatan Sulle oma kirjutise näol käe, et saaksid sellest motivatsiooni ammutada ja kui tekst tundub Sulle uhhuu ja Sa ei saa sõnagi aru, siis sellest pole ka midagi, igal inimesel on oma kasvamuse kiirus ja tase ning midagi ei pea vägisi tegema, mõistma ega muutuma.

Ma südamest soovitan - võta üks rahulik hetk ning mõtle korra oma elu ja valikute peale. Kas elad tõesti oma elu enda reeglite ja heaolu järgi või domineerib kellegi või millegi nägemus Sinust ja Sinu elust?

Aeg läheb metsiku kiirusega ja surm on paratamatus - mina kavatsen elada oma elu naudinguga, iseenda suurim nõuandja ja parim sõber olles, aga Sina?

Armastusega,
-Lilian Vanamölder-

📮Eelnevaid kirjutisi saad lugeda siit:

https://www.meditatsioonituba.ee/blogi

15/06/2026

Mu armsad ja kallid ☺️💞

Täna on minu sünnipäev ja olen nii õnnelik.
Süda on täis tänutunnet ning rõõmu 💖

Pere äratas mind hommikul nii armsasti - lillede, kingituste ja lauluga 🥰🎶

Kirjad, pildid, sõnumid mida mulle saadeti olid nii siirad, nii ilusad ja seekord kuidagi eriti tabavad 🎯

“Kallis Lilian! Täna on imeilus päev, sest sa tulid siia maailma, et see paremaks ja armastavaks teha!”

“Aitäh, et oled just selline inimene nagu oled – eriline, hooliv ja väärtuslik.”

“Sa oled mulle suureks eeskujuks ja mind palju aidanud ja õpetanud. Aitäh ja palju õnne.”

“Sammu kindlalt edasi oma eesmärkide suunas... äge naine oled!”

Need on ainult väikesed killukesed nendest pöördumistest mida tegite mulle täna Teie - armsad inimesed 💕

Kõik see läks mulle tohutult hinge, kuid on üks asi mis on parim kingitus parimate hulgast. Ja see on tunne ja teadmine, et lõpuks ometi on hakatud mind nägema ja mõistma ning just sellena kes ma siis olen ja alati olen olnud.

Hommikul juba algas minu päev häälsõnumiga kus kauaaegne sõber saatis teate mis jättis mind korraks tummaks. Ta kirjeldas detailselt kuidas ta on hakanud nägema mind inimesena, minu teiste inimeste heaolu nimel tehtud pingutusi ja lõpuks siis mõistma kogu minu olemust.

Ja siis hakkas tulema üks kiri teise järele mis olid sama sisulised.

See oli minu suurim südamesoov - olla lõpuks ometi nähtud, mõistetud ja aksepteeritud. Pea terve oma elu olen ma pidanud võitlema - küll elu eest, küll õigluse eest, küll õiguse eest eksisteerida iseendana. Pidanud taluma nii füüsilist ja vaimset vägivalda, kõike seda oli väga palju ning kõik see üritas mind murda ja hävitada.

Ma mäletan perioodi kuidas hambad ristis, käed rusikas ja pisarad silmis lubasin endale, et enne kasvõi suren, kuid ei lase end vähendada ja/või allutada. Kui palju on mind üritatud idioodina näidata - taga kiustatud, taga räägitud, alavääristatud, naeruvääristatud ja tõde moonutatud ning oli perioode kus paljud inimesed läksid sellega kaasa ning mul polnud just kõige kergem elu.

Kuid kõik see on MINEVIK 🙂☀️ ja võimalik, et minust pidigi siis saama õpetajate õpetaja ehk läbi valu ning kasvamise ja iseendale kindlaks jäämise elab siis lõpuks minus sisu mille lugemine on ajalist investeeringut väärt.
Hakkan veel rohkem kõike seda panema oma kirjutistesse ning jagama enda kogemusi ja teadmisi maailmaga 🌎✨

Aitäh, et olete mulle kinkinud teadmise, et neid inimesi kes mind näevad, kes mind mõistavad, kes mind hindavad ja toetavad on juba kordades ja kordades rohkem kui neid kes tahaks näha minu hävingut (mis tegelikult on väga veider kuna mina ise kellegile hävingut kaela ei mana) - olen väga tänulik Teile, samuti oma armsale abikaasale, lastele, sõpradele, klientidele ja muidugi Jumalale 💞

Täna on küll minu sünnipäev, kuid soovin kõikidele oma lugejatele samuti õnne, postiivsust ja sära nii tänasesse päeva kui ka igasse uude päeva.

Aitäh, et olete olemas!

Armastusega,

-Lilian Vanamölder-

14/06/2026

Minu elus on väga huvitav periood käsil - see on tõesti nii huvitav kui ka õpetlik ja seega tulin seda jagama ka Sinuga, kallis lugeja.

Elus on olnud aegu kus on olen kõvasti vaeva näinud ja võidelnud parema tänase ning homse nimel kasvõi küünte ja hammastega kui see on vajalik olnud.

Kuid hetkel on minus kadunud igasugune ülepingutamise soov.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda see isegi imelik.

Vaatame näiteks minu tööelu.
Meditatsioonituba on ju ettevõte nagu iga teinegi, kuid mina hetkel enam ei jaksa vaeva näha, et info minu olemasolust klientideni jõuaks. Lihtsalt enam ei taha koostada reklaame, üürida kohti lootuses, et keegi mediteerima tuleks, ei kutsu enam kedagi ise kuhugi ja ei teegi midagi erilist.

Ainus mida ma teen on tööd eraklientidega, kuna need tööd on ise minuni tee leidnud ja hetkel on olnud vaid konstellatsioonitööd, muus osas olen töö mõttes praegu lihtsalt vaatleja rollis. Vaatan kas inimesed ise leiavad minu juurde tee - ilma mingi minu poolse pingutuseta. Kas tahetakse kirjutada tagasisidesid, soovitada mind tuttavatele, kas on üldse vajadust tulla mediteerima ja kas hakatakse igatsema minu poolt juba välja antud kvaliteeti või ei.

Samuti ei taha ma enam pingutada eraeluliste kohtumiste korraldamistega, olen neid oma elus nii palju eest vedanud, et hetkel ootan ja vaatan kes minu järele igatsema hakkab ning mida ta mulle siis välja pakub.

Minu laualt on hetkel maas selline nõue nagu PEAB.

Ühel hetkel lihtsalt otsustasin, et ma ei pea mitte midagi.

Miks peab? Mida peab? Ja kes nii käsib?

Need olid küsimused mida ma endale esitasin.

Ka endale suureks üllatuseks avastasin, et paljud nõuded, kiirus ja stress elasid vaid minu enda peas.

Mina ise oligi see inimene kes endale esitas nii palju ja nii suuri nõudmisi, et nende täitmine viis rahuliku elu ja hea tervise juurest eemale, mitte selle suunas.

Kunagi töötasin ma ühes Eesti suurimas müügiettevõttes müügispetsina. Meie kontoris oli iga minut arvel, käis vilgas elu ning suhtlus. Parimad meie hulgast teadsid elu kuldreeglit, et aeg võrdub raha, seega tipptöötajad seal ajaga nalja ei teinud.

Mäletan üht tööpäeva kus kõik hakkas kaosesse kiskuma - väga suur tellimus oli ohus, kontori poolt tuli ebamõistlikke uusi katsetuslikke nõudeid mille täitmist nad koheselt ootasid ja pinged kolleegide vahel hakkasid oma elu elama.

Tundus nagu tark oleks hakata kõiki asju kiiresti lahendama. Tavaliselt olingi üks kiirematest lahendajatest, kuid seekord istusin lihtsalt oma töölaua taha ning ei teinud mitte midagi, vaatasin aknast välja hoopis.

Mu töökaaslane vaatas mind kui hullu. Seni oli mul ju maine kui ühel kiiremal töötajal ning nüüd kui oli tõesti väga kiire ja põletav aeg istusin niisama ja vahtisin aknast välja kaugusesse. Absurdsena võib selline käitumine tunduda, eks?

Töökaaslane hakkas mulle kui täiskasvanud inimesele moraali lugema, kuidas ma võiksin käituda ning mida teha.

Selle peale tõusin ma püsti ja läksin hoopis minema, õue jalutama 🙂

Ma ei mõelnud jalutuskäigu ajal mitte midagi erilist, nautisin värsket õhku ja tundsin rõõmu liikumisest.

Kui tagasi kontorisse läksin, siis instinktiivselt haarasin telefonitoru, helistasin kliendile ning tellimus sai päästetud, ülemustega sai ka asjad läbiräägitud ning selgitatud miks ei mina ega teised parimad töötajad pole nõus kaasa minema uute, ebamõistlike korraldustega, need vestlused laabusid ka sujuvalt ning vägisi keegi töökeskkonda kehvemaks kujundama ei hakanud, pinged lahtusid ning konfliktne õhkkond hajus.

Tore oli ka see, et töökaaslane kes esialgu vaatas mind kui hullumeelset ütles naeratades: “Sinult on ikka palju õppida.”

Kohe kindlasti ei kutsu ma üles igas olukorras elus vaatlejaks jääma. Vahel võib see ka saatuslikult saada kui me kiiresti ei reageeri olukordades mis vajavad kiirust. Tõeline kunst on oskus eraldada tõeline vajadus ja illusioon.

Veel üks väga tark tegu on mitte kinni hoida sündmusest, energiast, töökohast, tööalasest nimetusest, suhetest vms. millel pole voolavat energiat.

Ja PARIM valem sellises olukorras on lahti laskmine ehk võtad korra oma energia võrrandist välja ning vaatad mis siis saama hakkab 👀

Milline oli olukord? Mis elus muutus?
Tunnen end paremini või halvemini?
Kas tervis on parem või halvem?
Kas ärevus kasvab või kahaneb?
Kas magan paremini või halvemini?
Kas raha on rohkem või vähem?
Kas energiat on rohkem või vähem?
Kas elurõõmu on juures või ei?

Vanasti oli mul paks kaustik kuhu kirjalikult panin kirja kuupäevad, üritused ja inimesed kellega suhtlesin. Tegin kirjalikud enesetunde analüüsid ning tänu nendele avastasin mitmeid toksilisi mustreid oma elus, mitmed energiavampiirid tulid päevavalgele, mitmed draamakuningannad ja kuningad said avastatud, tööd mis polnud rahaliselt kasulikud ning üritused mis polnud aega ning energiat väärt tulid samuti ilmsiks.

Kui Sa vähegi kahtled kas miski või keegi on Sinu enesetunde ja eluedu jaoks hea või halva mõjuga, siis soovitan samuti teha kirjaliku analüüsi ja just erinevatel päevadel ning võimalikult värske mälu ning energia pealt ehk vahetult peale kohtumist või sündmust.

Kui mingil põhjusel siiski oled mõnes mustris või enesetundes kinni ja Sa ei näe ise väljapääsu, siis võid alati ka minu poole pöörduda. Konstellatsioon on üks tööriist minu vastuvõtul mis aitab tuua nähtavale just selle mida me oma mõistusega välja ei mõtle ning vahel piisab ka meditatsiooni kasutamisest ning sõlmed hakkavad lahti hargnema, on olnud ka vastuvõtte kus lihtsalt kliendiga suheldes on ta hakanud nägema asju uues valguses. Õigete küsimuste esitamine on olnud alati minu leivanumber 🙂

Kuid eeskätt esitan ma küsimusi just iseendale ja soovitan ka Sinul seda teha.

On nii loomulik, et me suhtleme teiste inimestega, küsime nendelt küsimusi ja ootame vastuseid.

Kuid millal Sina viimati enda käest küsisid midagi, kasvõi “Kuidas sul läheb?” , “Kuidas sa ennast tunned?” või “Mida sa rahuloluks vajad?”

Need on olulised küsimused ja ma esitan Sulle väljakutse, et Sa tõesti neid endalt küsiksid. Muutus ei saa tulla kui me ise sellele kaasa ei aita.

Veel üks oluline küsimus mis minu elu muutis ja võib ka Sinu elus suurt rolli mängida on: “Kas ma tõesti PEAN midagi tegema või ma ainult arvan, et ma pean?”

See on küsimus mille vastusest sõltub Sinu vabadus!

Julge seda endalt küsida ja julge minna eluvooluga kaasa kui hing on väsinud pingutamast.

Rahuolu tee on kerguses elamine - pole vaja üle teha, üle pingutada, üle mõelda ja üle reageerida. Vahel piisab ausast vastusest ja sellele eelnenud küsimusest: “Kas mul on päriselt just seda vaja?” (Töö, suhe, elukoht, suhtlus, suurem väljaminek jne)

Vahel on peaosatäitja roll just vaatleja oma. Sinu elus on Sul õigus olla oma eluteatri solist ning käsikirja kirjutamise õigus on samuti Sinul endal - ära anna seda õigust käest, ei teistele inimestele, egole, kiirusele ega illusioonidele.

Mõnusat kulgemist!

Armastusega,
-Lilian Vanamölder-

Kui soovid eelnevaid blogipostitusi lugeda, siis need leiad siit:
https://www.meditatsioonituba.ee/blogi