16/04/2026
Rubriik. Tunne oma terapeuti.🙂
Mind ei leia postitamas väga tihti, nii et siit tuleb üks ja väga p**k postitus:)
Ma ei ole päris hüpik, aga siiski juba väiksena võis mind leida puude otsa ronimas ja üle aedade trenni minemas, sest ma ei viitsinud lihtsalt ringiga minna statkale. Olen tennist mänginud, olen kergejõustikuga tegelenud. Pean tunnistama, et kergejõustik on kõige rohkem südames.
Ma tean, mis tunne on noortel sportlastel, kui kuskilt teeb valu ja trenni teha ei saa. Vaevlesin alates 12. eluaastast vasaku põlve valude käes. Parim diagnoos oli, et kasvuiiga – läheb üle.
14-aastaselt käis kaugushüppes üks kõva raks ja peale seda ei saanud ma pikalt seljavalude tõttu joosta – autostki ei saanud välja. Ei osanud keegi mind väga aidata.Füsiosid ju sel ajal ei olnud. Kiropraktik ütles, et peale esimest seanssi jooksen – ei jooksnud sugugi. Vaevlesin, kuni üks treener ütles, et venita lahti.
Sellest hetkest sai alguse uus teekond. Tuli õppida oma keha ise tunnetama. Ilma igasuguse YouTube’i, Instagrami ja muude “tarkade” videoteta õppisin hoopis ennast kuulama ja kuu aja pärast olin tagasi trennis. Aga eks põlv tegi ikka probleeme ja tegin tihti trenni läbi valu. See polnud sugugi hea mõte, sest 19-aastaselt olid kõhretükid lahti ja ees terendas artroskoopia, millele järgnes aasta jooksul veel kaks põlve puhastust.
Artroskoopia ise on lihtne protseduur, kuid sellega kaasnenud kolm selja tuimestust jätsid hoopis ulatuslikuma probleemi. Teisel korral läks tõenäoliselt anestesioloogil midagi viltu – olin täiesti “out” ja tekkisid ulatuslikud seljanärvivalud, mis kummitavad mind tänaseni.
On olnud perioode, kus olen tahtnud igasugusest spordist loobuda ja kõik seljanärvi kahjustuse sümptomid on löönud välja kuni varvasteni. See käib üles-alla, kuid enamasti olen õppinud seda kontrollima.
Midagi juhuse hooleks siin jätta ei saa – tean, et lihased peavad mind hoidma, tean, et pean end kuulama ja õigel ajal võtma iseenda jaoks rohkem aega. Ma tean, mis on seljakangus hommikuti, ma tean, mis on näriv seljavalu, mida mitte miski ei vaigista, ma tean, mis tunne on, kui närvivalu lööb jalga – aga ma tean ka, et ennast kuulates ja tugevana hoides on võimalik seda kõike kontrollida. P.S no ei ole kolme ime harjutust, mis kõik olematuks teeks ja ei piisa kui teed harjutusi nädala aega. Enda üles ehitamine võtab vahel oluliselt kauem aega. Nt nii 14 aastat tagasi oli mu selja seis üsna kehv ja lootusetu, aga praegu väga stabiilne arvestades veel mu treening koormusi.
Ülikooli aastatel olin tegelikult suhteliselt spordikauge, sest põlv oli jätkuvalt probleemne ja lootus oli veidi kadunud. Eks vaikselt sai ikka midagi tehtud. Tekkis armastus squashi vastu.
Rändasin mõned aastad mööda maailma, enamasti erialasel tööl, mis on andnud tohutult kogemusi. Alates Eestisse tagasi tulekust töötasin 13 aastat Biodesign OÜ-s, kus dr Ivo Kolts muutis kogu mu maailmapilti inimeste ravimisest – või pigem tuli mul usk tagasi, et on võimalik ravida nii, et sellest päriselt kasu oleks. Tegelesime tol hetkel peamiselt raskelt liiklusõnnetustes kannatada saanud inimestega.
Peale ülikooli töötasin ka haigla keskkonnas ja selles tavameditsiini süsteemis kukkus mu maailm koheselt kokku – osutati teenuseid, millest mitte keegi kasu ei saanud. Maailmaparandajana oled selles süsteemis kinni ja pead alluma reeglitele. Vandusin, et sinna ma tagasi ei lähe. Täna on ehk haiglates juba paremad tingimused kui tol hetkel ja kiidan terapeute , kes seal vapralt vastu peavad.
Olen töötanud haiglas, erapraksises, sportlastega, jalgpalli tüdrukute noortekoondistega jne. Aegu on olnud igasuguseid.
Nüüd juba 5 aastat on mul oma erapraksis ja aasta tagasi sai korralikult laienetud. Olen väga tänulik oma toredatele klientidele, kes mu teekonna on teinud väga huvitavaks.
Mis puudutab veel mu sportlasteed, siis 10+ aastat sai kõvasti Pärnu ja ka kogu Eesti squashi veetud – võistluste korraldamine, noorte treeningud ja ka ise treenimine. Olen 8-kordne Eesti meister, olin ka 2025. aasta meister ning 2026. aastal hõbemedalist – sugugi mitte veel maha kantud mängija :)
2020 aastal otsustasin vaadata otsa oma põlvehirmudele ja uuesti jooksma hakata, mis on viinud mind erinevate maratonide läbimiseni. PS. Teen täna ühe jalaga täiskükke, jooksen enamasti asfaldil ja põlvevaludest ei tea ma enam midagi.
Kaks aastat tagasi leidsin enda jaoks triatloni ja selleks tuli nullist ujumine selgeks õppida – ei osanud ma ei krooli ega konna ning pead väga vette panna ei meeldinud. Tänu suurepärasele treenerile Margrit Kärpile naudin täna ujumist täiel rinnal, eriti avavees.Igas vanuses on kõik võimalik.Parim otsus üldse.
Lisaks tuli õppida rattasõitu – ratta trennidest ei arvanud ma varem suurt midagi, aga nüüdseks olen ka selle täielik fänn. Olen triatloni ettevalmistusel kasutanud nii treenerite nõuandeid kui ka iseenda kogemust.
Ma tean, mis tunne on valmistuda Ironmaniks töö, kahe lapse, 11 kana ja kolme lamba kõrvalt – sest ega ma niisama triatloniga tegelema ei hakanud. Tänaseks olen finišeerinud Ironman Tallinn 70.3 (2024) ja Ironman Tallinn (2025) distantsidrel ning neid võistlusi tuleb kindlasti veel.
Ratas, jooks ja ujumine saadavad mind igapäevaselt. Aga et igav ei oleks, õppisin viimased 6 kuud ka kätel seisu ja muid trikke.
Kõige selle juures ei meeldi mulle enda lõhkumine, vaid mõistlik ja tunnetatud treenimine. ENESEKUULAMINE. Ja loomulikult rõõm sellest kõigest peab ka olema.
Viimased kaks aastat on olnud väga treeningurohked, kuid (sülitame 3x üle õla) ilma vigastusteta. Plaksutan käsi kui kuskilt midagi tunda annab,sest siis on võimalus päriselt erinevatest probleemidest arusaada ning näha milline ravi kõige paremini toimib.
Suvalistel hetkedel võib mind kindlasti näha hundirattaid tegemas. Põhjus lihtne - kui suudan vabalt hundirattaid visata,siis see tähendab, et kehal on kõik korras.
Ja üsna tõenäoliselt olen kogu selle teekonna jooksul kogenud mõnda traumat/ valu/pinget, millega mu poole pöördutakse.
- Hüppeliigese väänamine- done that✅️
- valest ratta asendist tekkinud põlve valu✅️
- ületöötamisest ja sundasendis tekkinud kaela/õlavöötme valu ✅️
- epikondüliit✅️
- ülemiste rinnalülide ""paigast"" olekust tekkinud närvivalu, nii et pead polnud võimalik liigutada✅️
- lapsena kannavalu✅️
- puusa pinge/valulikkus/liikuvus piiratus✅️
- loomulikult seljavalud igasugusel kujul✅️
- lihase rebestus✅️
- rasedusaegsed seljast tingitud närvivalud ✅️
Paljusid neist probleemidest on võimalik üsna kiiresti lahendada. Kui Sind vaevab trauma, vigastus, närvivalu jne, siis ootan vastuvõtule või siis kohtume mõnel spordiüritusel.
broneeri aeg - aliisallas.setmore.com
