Kõnõlõma/ logopeed Aveli

31/05/2026

Düsleksiaga lastest on rohkem räägitud, düsleksiaga täiskasvanutest vähem.

Düsleksia täiskasvanutel  

21/02/2026

Võimalus proovida koolielu ja saada tuge koolivalmiduseks.

Lapsed käivad väikelastekoolis kahe õppeaasta vältel, ühel päeval nädalas. Toimub kolm õppetundi: tunnetustegevuse arendamine, ettevalmistus eesti keele õppimiseks ja eeloskuste kujundamine...

06/01/2026

Integratsiooni Sihtasutus kutsub Eestis vähemalt viis aastat elanud püsielanikke ja Eestisse tagasi pöördunud täiskasvanuid osalema eesti keele kursustel. Registreerimine algab 6. jaanuaril 2026 kell 10 iseteeninduskeskkonnas. Õppida saab algaja keelekasutaja tasemetel A1 ja A2 ning iseseisva ...

22/10/2025

👉Palun jaga seda postitust, et inimesed teaksid, mis on afaasia.

AFAASIA ON KÕNEHALVATUS
On võimatu ülehinnata inimese võimet kõneleda, mõista kõnet, lugeda, kirjutada. Sellest sõltub igas mõttes inimeseks olemise kvaliteet ja osalemine ühiskonnas: informeeritus toimuvast, töötamine, reageerimine ohule ja kriisile, suhted, pereelu, vaimne, emotsionaalne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.

AFAASIA on kahjustus, mille korral inimese võime kõnes, nii suulises kui kirjalikus informatsiooni saada või anda on häiritud või suisa puudub.
⚠️Afaasia ei ole intellekti kahjustus.

Afaasia tekib peaaju kahjustuse korral. Kõige sagedamini põhjustab seda insult, aga ka ajutrauma, kasvaja vms. Afaasia tekib järsku, võib tabada igaüht meist, seda esineb igas eas inimestel ja see mõjutab sügavalt nii afaasiaga inimest ennast kui tema suhtlemispartnereid, nii lähedasi – pereliikmeid ja sõpru, kogukonnaliikmeid kui neid, kes ametniku või teenindajana peab afaasiaga inimesega suhtlema, tagama temale info edastamise ja vastuvõtmise.
Erinevas vormis või raskusastmes afaasia piirab maailmas keskmiselt iga 270. inimese suhtlemist. Eestis saab afaasia umbes 1500 inimest aastas. Arvestatakse, et meie seas elab 5000 – 6000 afaasiaga inimest.

🙏Aitäh sulle, et sa aitad tõsta teadlikkust afaasia osas!

18/10/2025

17. oktoober on rahvusvaheline arengulise keelepuude (AKP) teadlikustamise päev (ingl.k. Developmental Language Disorder (DLD)).

24/09/2025

Mudimisvidinad võivad aidata lastel keskenduda ning ärevust maandada.

Kooliärevusele võib leevendust leida eri praktikatest. Praegu koguvad populaarsust sensoorsed mänguasjad ehk fidget'id. Peaasi.ee haridussuuna juht Marit Kannelmäe-Geertsi sõnul tasub neid kasutada, kuid tegeleda ka ärevuse põhjusega.

08/09/2025

Erivajadusega lapse lasteaia- ja koolitee võib olla suureks väljakutseks nii lapsele endale kui ta vanematele. Kuidas siis on – kas erilised lapsed saavad õppetöös vajalikku tuge või soovitakse neist justkui vabaneda?

30/08/2025

Ühiskonnas on viimastel aastatel palju räägitud sellest, kuidas Eesti lapsed on tublid, aga õnnetud. Logopeed Päivi Kõivu sõnul ei saa öelda, et praegustel lastel oleks varasemast rohkem eripärasid. Pigem on muutunud keskkond ja kasvanud ootused.

Uue kooliaasta alguses kasvab paljudes peredes ärevus. Eriti siis, kui laps alustab kooliteed. Logopeedi sõnul aitab last see, kui vanem ja õpetaja teevad omavahel koostööd.

16/06/2025

Kuidas hinnata lapse kõnet?
https://koneravi.ee/lapse-kone-areng-kuidas-hinnata-lapse-konet/

02/06/2025

Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes vajavad lugemisel või kirjutamisel lisatuge.