Mänguterapeut Helen Schvede

09/06/2026

Paide Perepesa on AVATUD! Tule julgelt lapsega mängutuppa mängima ☺️

Selle nädala lahtiolekuajad:
E 9.00 - 14.00
T 9.00 - 14.00
K 14.00 - 19.00
N SULETUD
R 9.00 - 14.00

21/04/2026

18/04/2026

🩷 Iga samm loeb
❤️ Vigadest õpitakse
🧡 Kogemusest saab tarkus
💜 Tarkusest sünnib julgus
💚 Julgusest tekib muutus
🩵 Sa oled enesekindlam
🩷Tee veel üks samm

16/04/2026

Kohe valmis allalaadimiseks

16/04/2026

16/04/2026

Eile käis meie kogukonnas külas vandeadvokaat Ene Ahas. Rääkisime sellest, mis toimub lapse sees siis, kui vanemate vahel on lahkuminek, tugev konflikt või lausa kohtuvaidlus.

Kõige esimene märksõna, mille Ene välja tõi, oli segadus.
Laps ei saa sageli aru, mis nüüd juhtuma hakkab, kus ta elama hakkab, kuidas vanemad omavahel läbi saavad ja mis üldse muutub. Kui vanemad on samal ajal ise oma valu, viha või pettumuse sees, võib laps jääda oma hirmu ja segadusega üsna üksi.

Kõnest jäi tugevalt kõlama, et lapse jaoks on kõige raskem see, kui vanemad “kaovad ära” omaenda konflikti sisse. Kui kogu energia läheb õiguse tõestamisele, teise vanema süüdistamisele või vaidlusele, võib laps sattuda rolli, kuhu ta tegelikult ei peaks kunagi sattuma – temast saab lohutaja, vahendaja või justkui ühe vanema liitlane.
Ene rõhutas väga selgelt, et laps peab saama jääda lapseks. Ta ei tohiks võtta enda kanda partneri, usaldusisiku ega emotsionaalse toe rolli.

Rääkisime ka lojaalsuskonfliktist – olukorrast, kus laps tunneb, et ta peab hoidma mõlemat vanemat, aga samal ajal ei saa olla mõlema poolel.

Väga oluline osa vestlusest puudutas ka seda, et lapse kaudu ei tohi vanemate vaheline suhtlus käia. Kui lapsest saab sõnumitooja või “raporteerija”, paneb see ta väga keerulisse ja koormavasse rolli.

Ene rääkis ka sellest, kuidas last kohtumisteks spetsialistide või kohtuga ette valmistada – ausalt, aga eakohaselt. Ja sellest, miks võib mänguteraapia olla lapsele sellises olukorras väga toetav koht.

Selle vestluse jooksul jäi õhku veel mitu olulist teemat, milleni me seekord ainult põgusalt jõudsime — näiteks perelepitus, selle roll enne kohtusse jõudmist, ja üldse see, kuidas erinevad spetsialistid saavad peret selles protsessis toetada enne, kui olukord väga teravaks läheb. Tundub, et sellest teemast oleks meil Enega veel palju rääkida, nii et suure tõenäosusega on ta varsti meie juures tagasi!

👉 Kui tahad seda kõnet järele kuulata, siis saad liituda meie kogukonnaga 7-päevase tasuta prooviperioodiga. Seal on järelvaadatavad ka kõik varasemad vestlused ning lisaks veel täispikk lapse juhitud mängu kursus ja palju muud väärt materjali lapsevanemale või spetsialistile.

Liituda saad siin:
https://www.skool.com/mangulinevanemlus/about

30/03/2026

30/03/2026

Eile käis meie Mängulise Vanemluse kogukonnas külas Anette Grüner💛 Rääkisime teemal, mis minu jaoks oli ausalt öeldes üsna uus: astroloogiline sünnikaart ja see, kuidas mõned inimesed kasutavad seda enda ja oma lapse paremaks mõistmiseks.

Mulle meeldis selle vestluse juures kõige rohkem see, et jutt ei läinud stiili “tähed otsustavad kõik ära”, vaid pigem sellele, kuidas sünnikaarti saab vaadata kui üht võimalikku peeglit — tööriista, mille kaudu märgata lapse loomust, vajadusi, tundlikkust või tugevusi.

Anette rõhutas mitu korda, et sünnikaart ei ole tema jaoks ennustus ega kivisse raiutud saatus, vaid pigem kaart võimalikest eeldustest ja suundadest. Tema sõnul ei ole “lõvi”, “kaksik” või mõni muu tähemärk kunagi kogu inimene — pilt on palju nüansirikkam.

Vestlusest jäid mulle kõlama näiteks sellised mõtted:

• sama tähemärgi inimesed võivad olla tegelikult väga erinevad
• mõni laps vajab rohkem turvatunnet, teine rohkem liikumist, kolmas rohkem rahulikku omaette olemist
• kõik lapsed ei vaja ühesugust lähenemist
• vahel võib see, mida me peame “probleemseks käitumiseks”, olla hoopis märk sellest, et laps on vales keskkonnas või tema vajadused ei ole märgatud

Anette tõi ka välja, et tema vaatab laste sünnikaarte eelkõige selle pilguga, kuidas vanem saaks last paremini toetada, mitte selleks, et last kuhugi kasti panna. See mõte mulle meeldis. Mitte sildistada, vaid märgata.

Kas astroloogia on teaduspõhine tööriist? Ei, seda Anette ka ise ei väitnud. Aga ta ütles, et tema ja paljude teiste jaoks on see viis märgata mustreid, küsida paremaid küsimusi ja mõelda lapse või iseenda peale natuke laiemalt.

Ja selles mõttes oli vestlus minu jaoks huvitav just seetõttu, et see pani korraks seisatama ja mõtlema:
kas me vaatame oma last läbi harjumuse või läbi päris uudishimu?

Aitäh, Anette, et tulid ja avasid meile seda maailma. ✨

Kui tahad seda vestlust järgi kuulata, siis saad liituda meie Mängulise Vanemluse kogukonnaga 7-päevase tasuta prooviperioodiga. Sealt leiad lisaks Anette kõnele ka meie varasemad kohtumised spetsialistidega, täispika lapse juhitud mängu kursuse ja palju muud väärt materjali.

13/03/2026

12/03/2026

Kas Sinu laps märkab iga pisiasja? Särgisildid torgivad nagu okkad, püksid pigistavad, sokid tunduvad jalas ebamugavad, tolmuimeja hääl ehmatab, ere valgus häirib. Teiste kurbus või pinge poeb talle sügavalt hinge, mürarikkad ruumid väsitavad kiiresti ning pisimadki muudatused kodus või hääletoonis ei jää märkamata.

Mida on oluline teada?

• See on bioloogiline eripära: Dr Elaine Aroni kirjeldatud sensoorse töötlemise tundlikkus esineb 15–20% inimestest. Ülitundlikkus on kaasasündinud temperamendiomadus.

• Last ei ole vaja „parandada“: Ülitundlikkus tähendab, et närvisüsteem töötleb infot sügavamalt. Surve last „karastada“ tekitab temas vaid tunde, et temaga on midagi valesti.

• Orhidee-efekt: Professor Thomas Boyce selgitab raamatus “The Orchid and the Dandelion”, et ülitundlikud lapsed on nagu orhideed. Ebasobivas keskkonnas nad närbuvad, kuid toetavas õhkkonnas ei saavuta nad lihtsalt teistega võrdset taset, vaid mööduvad neist sageli nii akadeemiliselt, loovalt kui ka sotsiaalselt.

Sinu roll vanemana?

Sa ei pea õpetama last vähem tundma, vaid andma talle tööriistad. Kui kodu on lapsele turvabaas, kus tema tundeid ei tühistata, õpib ta ise märkama, millal ta vajab rahu ja kuidas suurte emotsioonidega toime tulla.

🩵 Kui näed last, kes on keset kära ülekoormuses, siis tea – ta ei ole „kasvatamatu“. Ta on lihtsalt tundlikum ja vajab hetkeks rahu, mitte hukkamõistu.

Uuringud näitavad, et ülitundlikud lapsed, keda on lapsepõlves mõistetud, on täiskasvanuna sageli sotsiaalselt pädevamad ja loovamad kui nende vähem tundlikud eakaaslased.

Loome maailma, kus me ei proovi inimesi ühesuguseks voolida, vaid loome neile turvalise pinna, kus kasvada.