Süsteemse Teraapia ja Supervisiooni Instituut

15/08/2026

KUI TRAUMA EI OLE LÄBI TÖÖTATUD, KES HAKKAB SEDA SIIS KANDMA?

Mõnikord ei jää trauma ainult selle inimese kogemuseks, kellega see juhtus.
See võib hakata elama tema suhetes.
Ja mõnikord hakkab seda kandma keegi teine.

1. TRAUMA VÕIB MUUTA SÜSTEEMI
Kui inimene on pärast traumat pidevalt ärevil, eemaldunud, ärrituv, kontrolliv või emotsionaalselt kättesaamatu, ei jää see ainult tema sisse.
See hakkab mõjutama: → paarisuhet
→ vanemlust
→ lapse positsiooni perekonnas
→ lähedussuhteid
→ tööalaseid suhteid.
Uuringud näitavad, et vanema PTSD on seotud muutustega vanemlikus stressis, vanema-lapse suhtes ja vanemlikus käitumises.

2. SIIS VÕIB TEKKIDA ASENDUSKANDMINE
Üks inimene ei suuda oma kogemust kanda või läbi töötada ning süsteem hakkab pinget ümber jaotama.
Keegi muutub „raskeks lapseks“.
Keegi hakkab pidevalt lepitama.
Keegi muutub nähtamatuks.
Keegi võtab enda kanda teise inimese emotsioonid.
Süsteemses käsitluses võib sellest kujuneda asenduskandmine – inimene hakkab väljendama midagi, mis ei ole tekkinud ainult temas endas.

3. MÕNIKORD HOIAB SÜSTEEM TRAUMAT VAIKIMISEGA
„Sellest ei räägita.“
„See oli ammu.“
„Ära küsi.“
„Meie peres selliseid asju ei ole.“
Kuid vaikimine ei tähenda tingimata, et kogemus kaob.
Uuringud näitavad, et traumakogemusega vanemate suhtlemisviisid – sealhulgas trauma vältimine, sellest rääkimise vältimine ja trauma käsitlemise viis – võivad olla seotud laste traumajärgse kohanemisega.
Seetõttu on süsteemses traumakäsitluses oluline küsimus mitte ainult:
„Mis temaga juhtus?“
vaid ka:
„Mis juhtus pärast seda kõigi teistega?“
Kes hakkas midagi kandma?
Kes jäi lojaalseks?
Kes vaikis?
Kes võttis kellegi rolli?
Kes jäi lahendamata leina juurde?
Ja kas tänases süsteemis kordub midagi, mis kunagi algas trauma tagajärjel?
Trauma võib olla individuaalne sündmus.
Selle tagajärjed võivad aga muutuda süsteemseks protsessiks.
Just siin muutub süsteemne vaade oluliseks.
Me ei vaata ainult traumat kogenud inimest.
Me vaatame ka seda, kuidas trauma hakkab organiseerima suhteid tema ümber.

📚 Teaduslik alus
Berg-Nielsen, T. S. et al. / ülevaated vanemliku trauma ja laste tulemuste kohta.
Dekel, R. & Goldblatt, H. (2008). Is there intergenerational transmission of trauma?
Leen-Feldner, E. W. et al. – parental responses and child post-traumatic stress.
Scoglio, A. A. J. et al. (2022). Social Functioning in Individuals With Post-Traumatic Stress Disorder: A Systematic Review.

Lisaks STSI õppekavamaterjalid: trauma süsteemses vaates – salastatus, katkestus, vaikiv lojaalsus, asenduskandmine, lahendamata lein ja vägivalla kordus.

13/08/2026

11/08/2026

17-19.09.2026 toimub Olga Knjazeva moodul Trauma süsteemses vaates. Sellega seoses teeme artiklite samanimelise artiklite sarja.

TRAUMA SÜSTEEMSES VAATES

Mida me tegelikult mõtleme, kui räägime traumast süsteemses käsitluses?

Traumat on tavaks vaadelda eelkõige inimese individuaalse kogemusena: midagi juhtus, sellel olid psüühilised ja kehalised tagajärjed ning inimene vajab abi.

Süsteemne käsitlus lisab sellele teise tasandi.
Trauma ei toimu alati ainult inimese sees. Trauma võib olla seotud ka selle süsteemiga, milles inimene elab.
Süsteem võib olla perekond, paarisuhe, organisatsioon, kogukond või laiem ühiskondlik keskkond.

1. Millises süsteemis trauma toimub?

Süsteemse trauma käsitluses pööratakse tähelepanu sellele, kuidas keskkond, institutsioonid ja sotsiaalsed struktuurid võivad traumaatilisi kogemusi põhjustada, säilitada või mõjutada nende hilisemaid tagajärgi.
Goldsmith, Martin ja Smith on kirjeldanud seda olulise laiendusena individuaalsele traumakäsitlusele.

Seetõttu ei ole süsteemses käsitluses küsimus ainult:
„Mis juhtus selle inimesega?“
Vaid ka:
„Millises süsteemis see juhtus?“
„Mis süsteemis seda kogemust kantakse?“
„Millised suhted ja struktuurid mõjutavad seda, mis pärast juhtunut edasi saab?“
Siin tuleb mängu teine oluline suund.

2. Kuidas trauma muudab süsteemi?

Kui üks inimene kogeb traumat, võivad muutuda tema suhted, usaldus, turvatunne, emotsionaalne kättesaadavus ja käitumine.
See omakorda mõjutab inimesi tema ümber.
Näiteks võib perekonnas muutuda see, kuidas omavahel suheldakse, kuidas jagatakse rolle ja vastutust, millest räägitakse ja mida välditakse.
Uuringud näitavad, et PTSD on seotud märkimisväärsete raskustega sotsiaalses toimimises. 26 uuringut hõlmanud süstemaatiline ülevaade leidis seose PTSD ja üldise sotsiaalse funktsioneerimise kahjustumise vahel.
Samuti on leitud seoseid PTSD sümptomite ning paarisuhte, vanemluse ja perekonna toimimise raskuste vahel.
Sellest jõuame süsteemse traumakäsitluse keskse mõtteni.

3. Kumb mõjutab kumba?

Süsteemne traumakäsitlus liigub kahes suunas:

SÜSTEEM → INIMENE
Süsteemi tingimused ja suhted mõjutavad inimese traumakogemust ja taastumist.

INIMENE → SÜSTEEM
Inimese traumareaktsioonid mõjutavad omakorda suhteid ja süsteemi toimimist.
Need kaks protsessi ei ole teineteisest lahus.
Inimene mõjutab süsteemi ja süsteem mõjutab inimest.
Just seda vastastikust mõju ongi süsteemses traumakäsitluses oluline mõista.

Traumat ei vaadelda seega ainult kui midagi, mis toimub inimese sees.
Vaadata tuleb ka seda, millises süsteemis trauma kujuneb, kuidas süsteem sellele reageerib ja kuidas inimene ning süsteem teineteist vastastikku mõjutavad.

📚 Kasutatud kirjandus

Goldsmith, R. E., Martin, C. G., & Smith, C. P. (2014). Systemic Trauma. Journal of Trauma & Dissociation, 15(2), 117–132.

Scoglio, A. A. J. et al. (2022). Social Functioning in Individuals With Post-Traumatic Stress Disorder: A Systematic Review. Trauma, Violence, & Abuse, 23(2), 356–371.

Campbell, S. B., & Renshaw, K. D. (2018). Posttraumatic Stress Disorder and Relationship Functioning: A Comprehensive Review and Organizational Framework. Clinical Psychology Review, 65, 152–162.

10/08/2026

Eesti ühe tipptegija Olga Knjazeva traumakoolitus süsteemse ja fenomenoloogilise psühhoteraapia kontekstis. Ülimahukad teadmised ja intensiivne tempo! 17-19.08.2026.
Rohkem infot www.stinsituut.ee

04/08/2026

Siin on süsteemse teraapia aluspõhimõtted, mõistagi väga kokkusurutud vormis. Rohkem infot www.stinstituut.ee

29/07/2026

Tiiu Bolzmann ja STSI 2026