16/10/2025
Alkeemiline ehk Püha Suhe
Püha Suhe on armastuse teekond teadlikust ühendusest iseenda terviklikkusesse.
See on kahe inimese vahel toimuv alkeemiline, sulatusahju põhimõttel töötav protsess, kus kõige olulisem on olla läbipaistvalt aus iseenda ja partneriga.
Enamus inimesi teevad kõik selleks, et mitte kogeda aus olemisel ülestulevaid lapsepõlve hirme ja valusid.
Kuid lapsepõlve hingehaavadest sepistatud terasmõõka saab üles sulatada ainult samaväärse valuga, mida kogeti lapsepõlves.
Alkeemia vägi, kui seda läbi aususe oma paarisuhtesse lubada, pressib lõpuks meist välja kogu sisemise "prahi".
Mõlemad partnerid peavad väljendama oma tõelisi tundeid, ükskõik kui piinlikud või hirmutavad need ka poleks. Selline radikaalne ausus on nõutav, kuna ilma selleta alkeemiline suhe lihtsalt ei toimi.
Protsessid võivad olla väga intensiivsed.
Nõuab tõelist vaprust ja meelekindlust, kui sepikoja sulatusahju kuumus hakkab sinu stabiilset minapilti nõrgestama.
Kui mõlemad leiavad endas julgust olla nii enda kui teise vastu neil põlevatel hetkedel üdini ausad, hoolimata intensiivsest kuumusest, siis lisandub suhtesse uus tasand, mis on rajatud tõe energiale.
Kuna igaüks pole võimeline nii intensiivset kuumust taluma, siis kas põgenetakse suhtest või surutakse valu ja hirm nii sügavale kui võimalik... tihtipeale tuimestades nii ennast kui ka oma elu.
Igaüks ilmselt tunneb sisemas ise ära, kas ta on valmis Püha Suhte teekonnaks.
Sest see teekond pole kõigile.
Neid paare, kes on valmis oma kõige suuremate hirmudega silmitsi seisma, ootavad ees aga imelised aarded ja kõige pühamad saladused.
Püha Suhe on kahe inimese vaheline kokkulepe, et jumalikkuseni viival teel liigutakse edasi üheskoos, külg külje kõrval, läbi paradiisi ja põrgu, üle säravate kõrguste, kus kõik on ootamatult kristallselge, ja läbi pimedate orgude, kus näeb vaevu jalg jala ette seada.
Vastastikuse turvatunde, aususe ja tunnustamise sulatusnõus on võimalik luua uutlaadi mina.
See uus mina on ausam, teadlikum ja vabam, kui oli tema esialgne väljendus, kes suhte sepikotta sisenes.
Ja nagu fööniksil, kes tõuseb iseenese tuhast, on ka sellel uuel minal tiivad.
Ta suudab lennata kohtadesse, millest varem võis vaid unistada.
„Magdaleena käsikiri“
Tom Kenyon ja Judi Sion
