21/04/2026
7 aastat Võhandu maratoni..
2019. aasta 247. koht, aeg 12:38:45
2021. aasta: 206. koht, aeg 12:06:56
2022. aasta: 122. koht, aeg 10:29:42
2023. aasta: 170. koht, aeg 10:43:13
2024. aasta: 100. koht, aeg 10:06:58
2025. aasta: 61. koht, aeg 09:47:08
2026. aasta: 47. koht, aeg 09:31:02
Miks ma olen 7. aastat Võhandul käinud?
Alguse sai sellest, et isa kutsus mind. Mõeldud ja tehtud. Olen avastanud, et see on justkui kvaliteetaeg isaga, kuigi sõites oleme suhteliselt vait ja teeme oma asja.
Iga aasta on olnud parem - kas aeg, ettevalmistus, ööbimine, enda tervis, kajak, aerud, riietus, vorm..
Võhandu on olnud alati minu enda sisemaailma peegeldus, sest kui ikka käed, selg, puusad või mingi X koht valutab, siis hakkab peas huvitavaid mõtteid tulema.
Esimesed 4 aastat läksime ikka tülli ka sõidu ajal vanamehega. Eelmine aasta läksin ma 1-2x oma peas marru, et kurat ta nii juhib või ei aeruta üldse, aga välja ei öelnud ja ilma ärrituseta jõudsime lõpuni.
See aasta oli esimene kord, kus ma tõeliselt nautisin seda aega vee peal. Mu enda mõtted olid positiivsed, mõttes ergutasin nii ennast kui isa ja olin sisemises rahus. Esimest korda ei olnud negatiivsed mõtteid ja nii terve sõit.
Viimane aasta on olnud suurte muutustega - oma enda massaaži koht, linna tagasi kolimine, uuesti trenni tegemine.. rohkem tegemist ja rohkem sisemist rõõmu, sest ma teen seda mis mind teeb õnnelikuks, kuigi vahel on raske.
Mida ma olen märganud enda puhul, on see, et kui mul on sisemiselt hästi, siis mind ei ärrita välismaailm isegi kui olen valudes.
Ilus on vaadata arengut numbrites ja veelgi parem on seda sisemiselt tunda.
Millal sa viimati ennast proovile panid ja jälgisid ennast kõrvalt,et mis mõtted sul ikka pähe tulevad?
Millal sa astusid mugavustsoonist välja?
Millal sa vaatasid oma hirmule otsa?
Aitäh vanamehele, Rebekkale, Norbertile, Marliisile, Ulvile, Juhole selle aasta Võhandu toetuse eest! Raskused on palju kergemad kui on kellelt abi küsida ja kes sind aitavad. ✨
