09/06/2026
HÄSTI KARM TÕDEMUS...
Mida rohkem vajad sa partnerit enda väärtuslikkuse tõestamiseks, seda vähem suudad sa teda armastada.
Sest kui ühe partneri väärtus sõltub sellest, et teine teda valib, kiidab ja vajab, siis ei saa ta enam vabalt valida teise armastamist.
Vaid ta on "sunnitud" armastama, sest ta on tähelepanu ja väärtuse hoidmise/väljateenimise sõltlane.
Tavaliselt saavad neist inimestest teiste kontrollijad, mitte-lahtilaskjad.
Mitte armastajad.
Kuigi neile tundub teisiti - nad ei taju, et nende armastus pole siiras, vaid konksuga.
Kas ka sina oled selline inimene?
Võimalik.
Mina küll olin.
Tunnistan ausalt.
Sest Jumalale ja Psühholoogiale Tänu, ma leidsin eneses üles ISEENDA, enda väärtuse, au, väärikuse, suursugususe, põhimõtted, mida saan ja tahan kaitsta ka siis, kui see tähendab soojadest mugavatest varem mu identiteedi kujundanud suhetest "lahtiühendamist".
Kui tahad testida end, küsi:
"Mis on need väärtused ja põhimõtted minus, mida ma mitte kunagi armastuse tundmise ja teise inimesega kokkukuulumise vastu ei vahetaks?"
Kui neid asju pole, või on liiga vähe, siis ei suuda sa enamasti kunagi end kaitsta, ega piire kehtestada.
Sest su olemasolu ja heaolu ja väärtus jäävad alatiseks sõltuma neist, kes sulle ei sobi, su varvastel talluvad või sind lihtlabaselt ära kasutavad.
Ja sul ei jää üle muud, kui nimetada armastuseks oma väärtuse ja identiteedi kaitsmist läbi kohanemise ja kannatamise ehk läbi kontrolli ja klammerdumise.
