29/07/2026
🇯🇵 Jaapani hauaplatsi anatoomia
Eelmises Jaapani postituses vaatasime väikseid detaile - puidust mälestustahvleid, vett, viirukit, peremärke ja esemeid, mis Eesti silmale kohe küsimusi tekitavad.
Lubasime, et järgmises osas vaatame, kuidas need detailid koos hauakivi, aluse ja platsi ülesehitusega üheks tervikuks muutuvad.
Seda teemat ei saanud lõpuks lühikeseks postituseks kokku suruda.
Sellest sai eraldi blogilugu.
🪨 Jaapani hauaplats ei ole ainult hauakivi.
See on väike kasutatav ruum, kus korduvad põhikivi, perekonnanimi, kivist mälestustahvel, lilled, viiruk, vesi, puidust sotōba’d, piirded, taimed, kivipind ja koht, kus inimene peatub, puhastab, palvetab ning hiljem tagasi tuleb.
💧 Blogis vaatame, miks Jaapani perekonnahaual võib keskne olla perekonnanimi, mis on hauaplatsil olev kivist mälestustahvel, miks vesi ja viiruk on nii olulised, kuidas haud rituaalselt kasutusele võetakse ning miks vana hauakivi ei ole lihtsalt vana materjal.
🪷 Räägime ka Obonist ja Ohiganist – aegadest, mil perekonnad külastavad haudu, puhastavad platsid ja meenutavad esivanemaid.
See on lugu sellest, kuidas üks hauaplats võib kanda perekonda, rituaali, hooldust ja aega.
Loe pikemalt blogist 👇
https://tallinnakalmistud.ee/blogi/jaapani-hauaplatsi-anatoomia
Jaapani kalmistute teema ei lõpe selle looga. Pigem näitab see, kui palju kihte ühes hauaplatsis peidus on. Järgmisena liigume Jaapani kalmistutele juba suuremas mõõtkavas ning hiljem tulevad veel eraldi teemad templikalmistutest, avalikest mälestuspaikadest ja nendest paikadest, mis ei mahtunud esimesse Jaapani lainesse.