TegevusTe

04/09/2026

Tegevusterapeudi ja sensoorse integratsiooni spetsialistina pean ma lõpuks ühe asja välja ütlema. 👀

Järsku on kõigest saanud „sensoorne". Ja see ei ole okei.

Beebide mängimine on sensoorne. Keeruline käitumine lasteaias on sensoorne. Mure koolis on sensoorne. Ja iga teine mänguasi poelettidel lubab sensoorset kasu.

Aga kui kõik on sensoorne, kaotab see sõna oma tegeliku tähenduse.

Sensoorne integratsioon on valdkond, mida olen õppinud ja mille sees iga päev tööd teen. Seda valusam on vaadata, kuidas sõnast on saanud turundustrikk ja müügiargument. Kui „sensoorne" pannakse pakendile selleks, et toode paremini müüks, ei aita see ühtegi last – see ainult ähmastab pilti nende perede jaoks, kes päriselt vastuseid otsivad.

Sensoorse töötluse eripärad on päris. Lapsed, kellel need tegelikult esinevad, vajavad põhjalikku hindamist, personaalset tuge ja tõenduspõhist sekkumist – mitte ühte sõna, mis selgitab ära kõik.

Sest kui hakata probleemi tegelikku põhjust vaatama, võib selle taga olla väga palju muud:
👉 motoorsed raskused
👉 emotsioonide reguleerimine
👉 kommunikatsiooni raskused
👉 tasakaalust väljas närvisüsteem
👉 tähelepanu, areng, uni, nälg, keskkond

Ja mõnikord on laps lihtsalt laps. ✨

Sensoorsed süsteemid on võimas tööriist – siis, kui neid kasutatakse teadlikult ja lapse tegelikust vajadusest lähtuvalt. Just seepärast väärib iga laps individuaalset lähenemist ja päris teraapiaplaani, mitte sotsiaalmeedia trendisõna.

Jaga seda oma sõbrale, kui see mõte sind kõnetas 🩵

01/09/2026

Natuke mõtteainet tänase tarkusepäeva puhul... 🩵

Ilusat 1. septembrit! ✨

13/08/2026

04/08/2026

Kui sa ei ole kindel, kas laps vajab abi, tundub ootamine kõige loomulikum valik. 🫣

Äkki läheb tõesti üle. Äkki tuleb arenguhüpe. Äkki on mõne kuu pärast kõik teisiti. Vahel nii lähebki.

Vahel aga tähendab ootamine seda, et laps peab iga päev toime tulema samade raskustega. Tema jaoks ei muutu need olukorrad lihtsamaks lihtsalt sellepärast, et aeg möödub. Kui riietumine on keeruline, mürarikas keskkond kurnab või tähelepanu hajub pidevalt, kogeb laps neid väljakutseid ikka ja jälle.

Mida kauem mõni raskus kestab, seda rohkem hakkab see mõjutama ka lapse enesetunnet, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Abi küsimine ei tähenda, et olukord on väga tõsine. ✨

Sageli tähendab see hoopis soovi mõista oma last paremini. Kui raskuste põhjus saab selgemaks, muutuvad ka igapäevased lahendused palju teadlikumaks. Mõnikord piisab väikestest muudatustest koduses rutiinis või lasteaias. Mõnikord vajab laps mõnda aega teraapiat. Seda ei pea lapsevanem üksi ära otsustama.

Kõige suurem väärtus peitub sageli teadmises, mille põhjal edasi liikuda. 🙌

🩵 Esmaste konsultatsioonide broneerimine on avatud!

📩 [email protected]
🌐 www.tegevuste.ee

09/07/2026

Üks keerulisemaid asju lapsevanema jaoks on see, et keegi ei ütle, millal on õige aeg abi küsida.

Laps areneb omas tempos. Seda kuuleme igalt poolt ja see vastab ka tõele. Samas märkad sa võib-olla juba pikemat aega, et mõni igapäevane olukord valmistab talle rohkem raskusi kui eakaaslastele. Riidesse panemine lõppeb iga kord nutuga. Mänguväljakul ei taha ta teiste lastega liituda. Lasteaiast tuleb tagasisidet, et keskendumine on keeruline või laps väldib mõnda tegevust.

👉 Sellistel hetkedel hakkavad peas keerlema küsimused… Kas see on lihtsalt arenguetapp? Kas ma muretsen üle? Kas peaksin veel ootama?

Neile küsimustele ei ole võimalik anda ühest vastust interneti, ChatGPT ega mõne sotsiaalmeediapostituse põhjal. Iga laps on erinev ja iga olukord väärib tervikuna vaatamist.

Sageli ei otsi vanem esimesel konsultatsioonil kinnitust sellele, et lapsel on mõni probleem. Palju olulisem on saada selgust. Mõista, kuidas laps maailma kogeb, mis tema jaoks keeruline on ja kas ta vajab praegu lisatuge või lihtsalt natuke teistsugust lähenemist kodus või lasteaias.

Mõnikord annab üks vestlus rohkem meelerahu kui kuudepikkune muretsemine. 🤭

03/07/2026

Mida laps teraapias õpib, mida koolis või lasteaias ei saa? 🤔

Tegelikult on nii koolil, lasteaial kui ka teraapial oma väga oluline roll. Need ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist.

Lasteaias ja koolis õpib laps uusi teadmisi, oskusi ja igapäevaseid tegevusi koos teiste lastega. See on tema arenguks vaieldamatult väga oluline keskkond.

Tegevusteraapias vaatame aga sammu sügavamale. Püüame mõista, mis võib olla selle taga, kui mõni oskus ei taha areneda või igapäevased olukorrad valmistavad lapsele raskusi.

Näiteks võib lapsel olla keeruline keskenduda, kirjutada, riietuda, mängus osaleda või oma emotsioone juhtida. Teraapias harjutame neid oskusi lapse jaoks sobival tasemel, mängu kaudu ja tema individuaalseid vajadusi arvestades. Samal ajal toetame ka neid baasoskusi, millele kõik ülejäänud oskused toetuvad, näiteks kehatunnetust, tasakaalu, koordinatsiooni, tähelepanu ja sensoorset töötlust.

Oluline osa teraapiast on ka koostöö lapsevanemate ja õpetajatega. Kui kõik täiskasvanud mõistavad lapse vajadusi ühtemoodi ning kasutavad sarnaseid toetavaid võtteid, on lapsel palju lihtsam uusi oskusi igapäevaellu üle kanda. Just igapäevastes olukordades sünnibki päris areng.

📩 Kui Sul on küsimusi oma lapse arengu või igapäevase toimetuleku kohta, kirjuta meile DM või saada meil: [email protected]

10/06/2026

Viimasel ajal pöördutakse minu poole üha sagedamini nn reflekside integreerimise teraapia teemadel. 👀

Sotsiaalmeedias liigub sellel teemal palju videoid ja lubadusi. Sageli väidetakse, et lapse õpiraskused, käitumisprobleemid, keskendumisraskused, kohmakus või muud arengulised väljakutsed on seotud “integreerimata refleksidega” ning neid probleeme on võimalik spetsiaalsete harjutustega kõrvaldada.

Väike selgitus siia juurde – reflekside integreerimise teraapia põhineb ideel, et osa lapse raskustest võivad olla seotud nn allesjäänud primitiivsete refleksidega ehk varajaste automaatsete liigutusmustritega, mis peaksid tavapärase arengu käigus taanduma. Teraapias kasutatakse tavaliselt kindlaid liikumis- ja koordinatsiooniharjutusi, mida laps teeb regulaarselt eesmärgiga neid reflekse “integreerida”. Selle lähenemise pooldajad usuvad, et reflekside integreerimine võib parandada näiteks keskendumist, õppimist, koordinatsiooni ja käitumist.

Seetõttu jäi mulle silma hiljuti Soomes avaldatud erialaorganisatsioonide ühine seisukoht: “Närvisüsteemi treenimist ja ravimeetodeid, mille eesmärk on integreerida primitiivseid reflekse, ei tohiks lastele soovitada.” Sellele on alla kirjutanud laste neuroloogia, lastepsühhiaatria, lastearstide, tegevusteraapia, füsioteraapia ja sensoorse integratsiooni valdkonna esindajad.

Ka minu professionaalne seisukoht ühtib sellega. ✅

Neuroteaduse tänaste teadmiste põhjal puudub veenev teaduslik tõendus, et reflekside “integreerimine” sellisel kujul, nagu seda sageli turundatakse, oleks tõenduspõhine ravimeetod või et lapse arenguraskusi saaks taandada üksikutele primitiivsetele refleksidele.

Lapse areng, käitumine, õppimine ja igapäevane toimetulek on märksa keerulisemad nähtused. Kui lapsel on raskusi, siis vajab ta hindamist ja abi, mis põhineb teadmistel lapse arengust, närvisüsteemi toimimisest ja kvaliteetsetel teadusuuringutel, mitte lihtsustatud selgitustel või trendikatel imelahendustel.

👆 Jagan teiega Soome Meditsiiniajakirja artikli kuvatõmmiseid (tõlge eesti keelde). Kel huvi, soovitan kindlasti lugeda!

Hea meelega kuulan ka teie arvamust ja seisukohti antud teema osas. Küsimused on samuti väga teretulnud! 🩵

19/05/2026

Minu laps ei sobitu süsteemi… 🙄

See on mõte, millega jõuavad meie juurde väga paljud lapsevanemad. Lasteaias ja koolis tuntakse muret lapse käitumise, keskendumise või toimetuleku pärast. Kodus on igapäevased olukorrad pidevalt keerulised ja kurnavad. Vanem näeb, et laps vajab tuge, aga samal ajal tekib segadus — kelle poole üldse pöörduda? Kas kõigepealt perearst? Neuroloog? Kas on vaja saatekirja? Rehabilitatsiooniplaani? Diagnoosi? 🫣

Tegelikult ei pea üle mõtlema. TegevusTesse pöördumiseks ei ole vaja ei saatekirja, diagnoosi, puude raskusastet ega ka rehabilitatsiooniplaani. Kui Sul on mure või küsimus lapse arengu ja igapäevase toimetuleku kohta, siis sellest täiesti piisab. ✅ Broneerid aja ja lihtsalt tuled konsultatsioonile.

Konsultatsioon ei kohusta Sind millekski. See ei tähenda, et nüüd peab teraapias käima hakkama või et Sulle hakatakse mingit teenust peale suruma. Meie eesmärk on kõigepealt mõista last, kuulata vanemat ja vaadata koos otsa sellele, mis lapse igapäevaelus tegelikult toimub. 🙌

👉 Meie jaoks on väga oluline ka see, et abi jõuaks lapseni kiiresti. Meil on piisavalt vabu aegu, et saaksime uusi lapsi vastu võtta ja järjekorrad ei ole väga pikad. Usume, et lapse arenguga seotud murede puhul ei peaks pere jääma kuudeks ootama lihtsalt selleks, et esimene spetsialistiga kohtumine üldse toimuks.

Sageli vajavad vanemad kõige rohkem lihtsalt selgust, mõistmist ja tunnet, et nad ei pea selle kõigega üksi hakkama saama. Kui tunned, et Su laps vajab tuge, siis kirjuta meile julgelt. Sinu laps ei pea abi saamiseks ootama, et mingisse süsteemi sobituda! 🤸‍♂️

📩 [email protected]
🌐 www.tegevuste.ee

07/05/2026

☀️TegevusTe mängunädalad on tagasi!☀️

Sel suvel ootavad lapsi taas viis päeva täis liikumist, mängu, meisterdamist, õuetegevusi ja koos avastamist. Meie mängunädalad on loodud nii, et laps saaks turvalises ja toetavas keskkonnas harjutada igapäevaoskusi, sotsiaalseid suhteid, iseseisvust ja eneseregulatsiooni läbi mängu ning rõõmsate ühiste tegevuste. 🙌

📅 Selle aasta mängunädalad:
I mängunädal: 29.06 – 03.07
II mängunädal: 27.07 – 31.07
(autistlikele lastele suunatud nädal)

Päevad sisaldavad:
🤸‍♂️ hommikuvõimlemist ja liikumismänge
✂️ käelisi tegevusi ja meisterdamist
🌿 õueaega ja sensoorseid mänge
🎲 grupitegevusi ja lauamänge
🙌 koos toimetamist ja sotsiaalsete oskuste harjutamist
⭐️ palju mängu, avastamist ja rõõmu

🩵 Sel aastal toimub esimest korda eraldi mängunädal autistlikele lastele. Selle mõte on pakkuda keskkonda, mis arvestab paremini lapse individuaalse tempo, vajaduste ja eripäradega. Väiksemas grupis on võimalik luua rohkem etteaimatavust ja struktureeritust ning pakkuda lapsele paremat individuaalset tuge, et ta saaks end turvaliselt tunda ja tegevustest päriselt osa võtta.

Samas arutame alati perega koos läbi, milline grupp lapsele kõige paremini sobib, sest iga laps on erinev ning kõik autistlikud lapsed ei vaja ühesugust keskkonda või tuge. ☀️

🕘 Päevategevused toimuvad kell 9:00–14:00
🧸 Võimalus jääda lapsehoidu kuni 16:00
📍 TegevusTe arendus- ja teraapiakeskus, Salve 4, Tallinn
💶 Osalustasu:
225€ (ilma lapsehoiuta)
285€ (koos lapsehoiuga)

Mängunädalat viivad läbi TegevusTe tegevusterapeudid.

Mängunädalale registreerimiseks või küsimuste korral kirjuta meile: 📩 [email protected]

29/04/2026

Mõni laps väsib pesemisel, keeldub söögist või ei suuda õhtul rahuneda. 👉 Sageli on selle taga viis, kuidas lapse närvisüsteem maailma tajub.

👀 Sensoorne ülitundlikkus tähendab, et lapse reaktsioonid on tugevamad, kestavad kauem või tekivad kiiremini, kui olukord tegelikult eeldaks. Sageli väljendub see „võitle või põgene“ käitumises – nutus, vastupanus, eemaldumises või ärevuses.

Ja see ei ole haruldane. Sensoorne ülitundlikkus võib esineda lausa igal kuuendal lapsel. ☝️

Kui laps märkab liiga palju või kogeb aistinguid väga intensiivselt, muutuvad täiesti tavalised olukorrad tema jaoks koormavaks. Seetõttu võib ta vältida, protesteerida või sulguda. 🫣

✅ Hea uudis on see, et igapäevaelu saab toetada väikeste muutustega. Rohkem rahu, rohkem etteaimatavust, vähem juhuslikku müra ja survet. Kui lapse keskkond toetab tema närvisüsteemi, tuleb ka koostöö palju loomulikumalt.

✍️ Tegelikult on see muidugi palju sügavam ja keerulisem teema, aga panin slaididele kirja mõned kõige igapäevasemad tegevused. Ehk aitab see kellegi argielu ülitundliku lapsega veidi lihtsamaks muuta. ✨

Kui tunned, et tahaksid oma lapse käitumist paremini mõista ja leida just teie perele sobivad lahendused, kirjuta meile 💛
www.tegevuste.ee
[email protected]