Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut

Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut 🌿 Toetan inimesi ja paare teadlikumate, lähedasemate ja hoidvamate suhete loomisel. Koht neile, kes soovivad luua sügavama suhte iseenda ja oma lähedastega.

Individuaalteraapia • Tunnetekeskne paariteraapia (EFT) • Traumateraapia • Seksuaalteraapia 🌿 Olen Sille Ruus – paari- ja individuaalterapeut. Loon toetava ja usaldusliku ruumi inimestele ja paaridele, kes soovivad mõista iseennast, tugevdada oma suhteid ning luua sügavamat ühendust iseenda ja oma lähedastega. Töötan tunnetekeskse teraapia (EFT), traumateraapia, seksuaalteraapia ja kehapsühhoteraapilise lähenemisega.

Augusti raamatusoovitus on Emily Nagoski „Come as You Are“.See raamat aitab mõista, miks s3ksuaalne soov ei teki kõigil ...
13/08/2026

Augusti raamatusoovitus on Emily Nagoski „Come as You Are“.

See raamat aitab mõista, miks s3ksuaalne soov ei teki kõigil inimestel ühtemoodi ning miks võib see elu jooksul muutuda. Soovi mõjutavad palju enam kui hormoonid või külgetõmme partneri vastu – olulised on ka stress, väsimus, tervis, kehaga seotud ebakindlus, emotsionaalne turvalisus ja paarisuhte üldine õhkkond.

Raamatu üks olulisemaid sõnumeid on see, et meiega ei ole midagi valesti.

Mõnel inimesel tekib s3ksuaalne soov spontaanselt. Teisel ilmub soov alles pärast seda, kui keha on saanud lõõgastuda ning tekkinud on hellus, puudutused ja emotsionaalne kontakt. Seda nimetatakse reageerivaks sooviks ning see on täiesti normaalne.

Nagoski võrdleb meie s3ksuaalsust autoga, millel on nii gaasi- kui ka piduripedaal.

„Gaas” reageerib kõigele, mis aitab erutusel tekkida: meeldiv puudutus, turvatunne, aeg, privaatsus, emotsionaalne lähedus või tunne, et oled ihaldatud.

„Pidur” reageerib aga kõigele, mis võib lähedust takistada: stress, valu, väsimus, konfliktid, surve, hirm rasestuda, kehaga seotud ebakindlus või kartus partnerile pettumust valmistada.

Vahel püüame s3ksuaalset soovi suurendada ainult „gaasi vajutades“, kuigi tegelikult vajaks keha kõigepealt pidurite vabastamist.

See mõte võib olla paarile väga oluline. Kui üks partner ei soovi s3ksi, ei tähenda see tingimata, et ta ei armasta ega ihalda teist. Võib-olla vajab tema keha rohkem aega, turvalisust, puhkust või teistsugust lähenemist.

„Come as You Are“ aitab vaadata naise s3ksuaalsust vähem hinnates ja rohkem uudishimuga. Mitte küsides: „Mis mul viga on?“, vaid hoopis:

„Millistes tingimustes saab minu keha ennast piisavalt turvaliselt tunda, et soov võiks tekkida?”

Hea lugemine nii naistele kui ka nende partneritele, kes soovivad mõista s3ksuaalsust sügavamalt ning luua suhtesse rohkem avatust, kannatlikkust ja naudingut.

Kas sina tead, mis aitab sinu s3ksuaalsel „gaasil” aktiveeruda ja mis vajutab pidurile?

Kas sinu „jah” teistele tähendab vahel „ei” iseendale?Paljud inimesed on õppinud hoidma rahu sellega, et nad kohanevad. ...
11/08/2026

Kas sinu „jah” teistele tähendab vahel „ei” iseendale?

Paljud inimesed on õppinud hoidma rahu sellega, et nad kohanevad. Nad ütlevad „jah”, kuigi tahaksid öelda „ei”. Nad võtavad veel ühe kohustuse, kuulavad ära veel ühe mure ja lükkavad enda vajadused taas hilisemaks.

Seda tehes võime tunduda hoolivad ja tugevad, kuid enda sees koguneb väsimus, pahameel või kurbus. Vahel loodame salaja, et teised märkavad meie pingutust ja pakuvad meile ise seda hoolt, mida me pole julgenud küsida.

Piiride seadmine ei tähenda, et sa ei hooli teistest. Piir ütleb:

„Ka mina olen selles suhtes oluline.”

„Minu ajal, jõul ja tunnetel on väärtus.”

„Ma võin sind armastada, ilma et peaksin ennast kaotama.”

Enne järgmise „jah” ütlemist peatu korraks ja küsi endalt:

Kas ma päriselt soovin seda?

Kas mul on selleks praegu jõudu?

Kas ütlen „jah” armastusest või hirmust kedagi alt vedada?

Aus „ei” võib tekitada hetkeks ebamugavust, kuid pidev iseenda hülgamine tekitab lõpuks palju sügavamat valu.

Terve suhe ei vaja seda, et üks inimene ennast pidevalt väiksemaks teeks. Terves suhtes on ruumi mõlema inimese vajadustele, tunnetele ja piiridele.

Vahel jõuab paarisuhe aega, mil vestlusi on vähem, puudutused muutuvad harvemaks ja argipäev võtab kogu ruumi enda alla....
09/08/2026

Vahel jõuab paarisuhe aega, mil vestlusi on vähem, puudutused muutuvad harvemaks ja argipäev võtab kogu ruumi enda alla. Tekib tunne, nagu oleks midagi olulist teie vahelt kaduma läinud.

Sellisel hetkel on lihtne mõelda: „Võib-olla me ei sobigi enam kokku.”

Kuid emotsionaalne kaugus ei tähenda alati armastuse puudumist. Selle taga võib olla väsimus, pikalt väljendamata pettumus, hirm järjekordse tüli ees või tunne, et mind ei mõisteta niikuinii.

Mõnikord armastavad kaks inimest teineteist endiselt, kuid ei oska enam turvaliselt teineteise poole pöörduda.

Läheduse taastamine ei alga alati suurest vestlusest. See võib alata väikesest märkamise hetkest, soojast pilgust, käest kinni võtmisest või lausest:

„Ma tunnen, et oleme viimasel ajal kaugenenud. Ma ei taha sind süüdistada. Ma lihtsalt igatsen sind ja soovin leida tee tagasi meie juurde.”

Igas suhtes on aastaaegu. On kergemaid ja helgemaid perioode, kuid ka vaiksemaid ning raskemaid. Küsimus ei ole ainult selles, kas kaugus on tekkinud, vaid selles, kas julgeme seda märgata ja teineteise poole uuesti liikuda.

Lähedus ei kao tavaliselt ühe suure sündmuse tõttu. Sageli kaob see tasapisi – kiirete hommikute, telefonide, tööpäevade...
07/08/2026

Lähedus ei kao tavaliselt ühe suure sündmuse tõttu. Sageli kaob see tasapisi – kiirete hommikute, telefonide, tööpäevade, kohustuste ja väsimuse vahele.

Ühel hetkel võime märgata, et räägime partneriga küll iga päev, kuid peamiselt sellest, mida poest tuua, kes viib lapse trenni või milline arve vajab tasumist.

Proovige täna kümneminutilist kontaktihetke.

Pange telefonid kõrvale ja küsige teineteiselt kolm küsimust:

Kuidas sul päriselt praegu läheb?
Mis on olnud sinu jaoks viimasel ajal raske?
Millal oled tundnud end minuga kõige lähedasemana?

Üks räägib ja teine kuulab. Ärge parandage, vaielge ega hakake kohe lahendusi pakkuma. Võite lihtsalt vastata:

„Ma kuulen sind.”

„Aitäh, et sa mulle seda rääkisid.”

„Ma ei teadnud, et sa end nii tunned.”

Seejärel vahetage rollid.

Lähedus ei vaja alati romantilist reisi või täiuslikku kohtingut. Mõnikord algab see kümnest rahulikust minutist, mille jooksul tunneme, et partner on päriselt kohal ja soovib meie sisemaailma tundma õppida.

Miks muutub üks partner nõudlikuks ja teine vaikseks?Paljudes paarisuhetes kordub tuttav muster: üks partner soovib rääk...
04/08/2026

Miks muutub üks partner nõudlikuks ja teine vaikseks?

Paljudes paarisuhetes kordub tuttav muster: üks partner soovib rääkida, küsib selgitusi ja otsib kontakti, teine vaikib, eemaldub või ütleb, et ei soovi praegu sellest rääkida.

Mida rohkem üks läheneb, seda kaugemale teine tõmbub. Mida kaugemale teine tõmbub, seda tugevamaks muutub esimese soov saada vastuseid.

Väliselt võib tunduda, et üks partner on liiga nõudlik ja teine lihtsalt külm või ükskõikne. Tegelikult püüavad mõlemad sageli kaitsta midagi enda sees.

Kontakti otsiva partneri pahameele taga võib olla hirm: „Kas ma olen sulle endiselt oluline? Kas sa oled minu jaoks olemas?”

Eemalduva partneri vaikuse taga võib olla tunne: „Ma ei oska seda õigesti lahendada. Ükskõik mida ma ütlen, teen olukorra hullemaks.”

Mõlemad võivad tunda end üksiku, valesti mõistetu ja ebaturvalisena. Nad lihtsalt näitavad seda erineval viisil.

Muutus algab hetkest, mil lõpetame teineteise nägemise probleemina ja hakkame märkama mustrit, mis meie vahele tuleb.

Proovi järgmise konflikti ajal küsida endalt:

„Mida ma tegelikult kardan või vajan selle reaktsiooni all?”

Sest sageli ei ole meie suurim soov vaidlust võita. Me tahame tunda, et oleme armastatud, olulised ja et partner ei jäta meid keerulisel hetkel üksi.

Millal võiks paar tulla teraapiasse?Paariteraapiasse ei pea tulema alles siis, kui suhe on peaaegu lõppenud.Teraapiast v...
03/08/2026

Millal võiks paar tulla teraapiasse?

Paariteraapiasse ei pea tulema alles siis, kui suhe on peaaegu lõppenud.

Teraapiast võib olla abi juba siis, kui märkate, et:

• samad tülid korduvad, kuid lahendust ei teki;
• üks partner nõuab kontakti ja teine tõmbub järjest rohkem eemale;
• teie vahel on palju vaikust, pettumust või üksindust;
• füüsiline ja emotsionaalne lähedus on vähenenud;
• usaldus on saanud haiget;
• te armastate teineteist, kuid ei oska enam teineteiseni jõuda.

Paariteraapia eesmärk ei ole leida, kumb partneritest on süüdi. Koos vaatame, millisesse valusasse suhtemustrisse olete sattunud ning millised tunded ja vajadused teie reaktsioonide taga peituvad.

Sageli ei ole partner sinu vaenlane. Vaenlaseks on saanud korduv muster, milles üks protestib, kritiseerib või otsib kinnitust ning teine vaikib, eemaldub või kaitseb ennast.

Kui õpime seda mustrit märkama, saab tekkida uus võimalus: rääkida oma valust viisil, mis ei lükka partnerit kaugemale, vaid aitab tal sulle lähemale tulla.

Abi kĂĽsimiseks ei pea ootama hetkeni, mil armastusest on saanud lootusetus.

Paljud meist on õppinud olema need, kes saavad alati hakkama. Me hoolitseme teiste eest, lahendame probleeme, läheme töö...
02/08/2026

Paljud meist on õppinud olema need, kes saavad alati hakkama. Me hoolitseme teiste eest, lahendame probleeme, läheme tööle ka väsinuna ja ütleme: „Kõik on hästi,” isegi siis, kui tegelikult ei ole.

Tugev olemine võib olla oluline oskus. Kuid vahel muutub see kaitseks, mille taha peidame oma vajaduse toetuse, läheduse ja puhkuse järele.

Sa ei pea ootama täieliku kurnatuseni, et endale puhkust lubada. Sa ei pea oma kurbust põhjendama, et see oleks päris. Sa ei pea kõigega üksi toime tulema selleks, et olla väärtuslik.

Mõnikord tähendab sisemine tugevus hoopis seda, et julged peatuda ja tunnistada:

„Mul on praegu raske.”
„Ma vajan abi.”
„Ma ei tea veel vastust.”
„Ma soovin, et keegi oleks lihtsalt minu kõrval.”

Mida sinu keha ja meel sinult täna paluvad? Võib-olla vaikust, und, liikumist, kallistust, ausat vestlust või lihtsalt luba mõneks ajaks mitte midagi lahendada.

Kuula ennast. Sinu vajadused ei ole nõrkus. Need on osa elus olemisest.

Paarisuhtes räägime sageli sellest, mida teine tegi valesti:„Sa ei kuula mind.”„Sa ei leia kunagi minu jaoks aega.”„Sind...
30/07/2026

Paarisuhtes räägime sageli sellest, mida teine tegi valesti:

„Sa ei kuula mind.”
„Sa ei leia kunagi minu jaoks aega.”
„Sind ei huvita, kuidas ma ennast tunnen.”

Nende lausete taga on enamasti palju pehmem ja haavatavam sõnum: „Ma igatsen sind. Ma tahan tunda, et olen sulle oluline.”

Proovi täna süüdistuse asemel öelda:

„Kui me oleme viimasel ajal olnud teineteisest kaugel, tunnen ennast üksiku ja kurvana. Ma igatsen meie lähedust. Kas me võiksime täna võtta natuke aega ainult teineteise jaoks?”

Seejärel küsige teineteiselt:

„Mida sa minult praegu kõige rohkem vajad?”

Ärge kiirustage vastust parandama, põhjendama ega lahendama. Kuulake teineteist mõni minut nii, et eesmärk ei ole end kaitsta, vaid partneri sisemaailma paremini mõista.

Vahel ei vaja suhe kohe suurt lahendust. Ta vajab esmalt ühte hetke, milles mõlemad tunnevad: sa oled mulle oluline ja ma olen endiselt siin.

Kas sa tunned end oma suhtes emotsionaalselt turvaliselt?Turvaline paarisuhe ei tähenda seda, et partnerid ei tülitse ku...
28/07/2026

Kas sa tunned end oma suhtes emotsionaalselt turvaliselt?

Turvaline paarisuhe ei tähenda seda, et partnerid ei tülitse kunagi. Erimeelsused kuuluvad igasse lähedasse suhtesse. Oluline on hoopis see, mis juhtub tülitsemise ajal ja pärast seda.

Kas ma võin rääkida oma tunnetest, kartmata naeruvääristamist, kriitikat või vaikusega karistamist? Kas partner püüab mind mõista ka siis, kui ta minuga ei nõustu? Kas me oskame pärast haiget saamist teineteise juurde tagasi tulla?

Emotsionaalne turvalisus sünnib väikestest korduvatest kogemustest. Sellest, kui partner kuulab lõpuni. Kui ta märkab sinu kurbust. Kui ta julgeb öelda: „Ma reageerisin liiga teravalt. Mul on kahju.” Kui keerulise vestluse järel ei jää teie vahele päevadeks külma vaikust.

Turvalises suhtes ei pea sa kogu aeg valvel olema ega mõtlema, milline sinu sõna võib järgmise konflikti käivitada. Sa saad olla rohkem sina ise – oma tugevuse, haavatavuse, soovide ja vajadustega.

Küsi täna endalt: millal tundsin viimati, et minu partner oli päriselt minu kõrval?

Ja kui sellest tundest on möödunud kaua, siis millist väikest muutust te praegu kõige rohkem vajaksite?

Raamatusoovitus: Esther Perel „Armastus ja petmine“Terapeudina näen sageli, kui sügavalt võib truudusetus mõjutada nii i...
21/07/2026

Raamatusoovitus: Esther Perel „Armastus ja petmine“

Terapeudina näen sageli, kui sügavalt võib truudusetus mõjutada nii inimest ennast kui ka kogu paarisuhet. Esther Perel ei vaata petmist ainult süü ja süüdlase kaudu, vaid aitab mõista, mis toimub selle teo taga – millised vajadused, igatsused, haavad või suhtemustrid võivad olla jäänud märkamata.

See on aus, sügav ja mõtlemapanev raamat armastusest, ihast, usaldusest ja reetmisest. Samuti sellest, kas pärast usalduse purunemist on võimalik suhet taastada ja luua midagi uut.

Soovitan seda raamatut kõigile, kes soovivad paarisuhteid ja inimlikke valikuid sügavamalt mõista – sõltumata sellest, kas truudusetus on nende enda elu puudutanud või mitte.

Address

Jalgpalli 1, 7. Korrus
Tallinn

Opening Hours

Monday 09:00 - 20:00
Tuesday 09:00 - 20:00
Wednesday 09:00 - 20:00
Thursday 09:00 - 20:00
Friday 09:00 - 20:00

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut:

Shortcuts

Share