Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut

Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut 🌿 Toetan inimesi ja paare teadlikumate, lähedasemate ja hoidvamate suhete loomisel. Koht neile, kes soovivad luua sügavama suhte iseenda ja oma lähedastega.

Individuaalteraapia • Tunnetekeskne paariteraapia (EFT) • Traumateraapia • Seksuaalteraapia 🌿 Olen Sille Ruus – paari- ja individuaalterapeut. Loon toetava ja usaldusliku ruumi inimestele ja paaridele, kes soovivad mõista iseennast, tugevdada oma suhteid ning luua sügavamat ühendust iseenda ja oma lähedastega. Töötan tunnetekeskse teraapia (EFT), traumateraapia, seksuaalteraapia ja kehapsühhoteraapilise lähenemisega.

Kuidas ma terapeudina iseennast hoian?Minult kĂĽsitakse ĂĽsna sageli, kuidas ma terapeudina ise hakkama saan, kui kuulan i...
07/09/2026

Kuidas ma terapeudina iseennast hoian?

Minult küsitakse üsna sageli, kuidas ma terapeudina ise hakkama saan, kui kuulan iga päev teiste inimeste muresid, valu ja keerulisi lugusid.

Terapeudina kohal olemine tähendab minu jaoks seda, et hoian teadlikult ka iseenda vaimset ja füüsilist tasakaalu. Ma ei saa olla teistele toeks, kui minu enda sisemine tass on pidevalt tühi.

Minu jaoks algab tasakaal lähedastest inimestest. Perega veedetud aeg, sõpradega suhtlemine ja lihtsalt koos olemine aitavad mul väljuda terapeudi rollist ning olla Sille.

Sama oluline on füüsiline aktiivsus ja looduses viibimine. Liikumine aitab kehal päeva jooksul kogunenud pingeid vabastada ning loodus taastab minu sisemist rahu ja kontakti iseendaga.

Minu isikliku hügieeni juurde kuuluvad nii enesehool kui ka enesearmastus. Need ei ole minu jaoks päris üks ja sama. Enesehool on see, mida ma enda heaks teen – puhkan, liigun, toitun hästi ja märkan oma vajadusi. Enesearmastus tähendab aga seda, kuidas ma iseendasse suhtun ka siis, kui olen väsinud, eksin või ei jõua kõike.

Ka terapeudina vajan ise teraapiat ja professionaalset peegeldust. Kuigi minu ümber on palju häid sõpru, kes on samuti terapeudid, eelistan enda terapeudiks inimest, kes ei ela Eestis ega kuulu minu siinsesse professionaalsesse või isiklikku suhtlusringi. Nii saan rääkida täiesti vabalt, kartmata, et ta tunneb mõnda inimest või teab juba mõne loo tausta. See loob minu jaoks turvalise ja neutraalse ruumi, kus saan olla lihtsalt mina – mitte terapeut, kolleeg ega kellegi toetaja.

Ise teraapias käimine aitab mul paremini märgata oma tundeid, reaktsioone ja pimedaid kohti. Professionaalse toe vajamine ei tähenda, et terapeut ei saa ise hakkama. Pigem on see osa vastutustundlikust terapeuditööst ja iseenda eest hoolitsemisest.

Samuti aitavad mind hoida selged piirid. Teadmine, millal olen teiste jaoks olemas ja millal vajan aega iseendale, ei muuda mind vähem hoolivaks. Vastupidi – piirid võimaldavad mul olla oma töös päriselt kohal.

Minu tasakaalu toetavad ka meditatsioon, lugemine ja teised spirituaalsed praktikad. Need aitavad mul vaikusesse tagasi tulla, ennast kuulata ja meenutada, et elu on suurem kui ĂĽks keeruline hetk.

Ma ei usu, et tasakaal on seisund, mille saavutame üks kord ja jäädavalt. Minu jaoks on see igapäevane enda juurde tagasitulemine.

Mis aitab Sinul taastuda ja oma sisemist tasakaalu hoida?

Kõiki erimeelsusi ei ole võimalik ega vajalik lahendada kohe.Kui keha on tugevas stressireaktsioonis, muutub meil keerul...
06/09/2026

Kõiki erimeelsusi ei ole võimalik ega vajalik lahendada kohe.

Kui keha on tugevas stressireaktsioonis, muutub meil keerulisemaks partnerit kuulata, tema sõnu õigesti tõlgendada ja oma vajadusi rahulikult väljendada. Sellisel hetkel võib vestluse jätkamine konflikti hoopis süvendada.

Paus ei tähenda ukse paugutamist ega vaikimisega karistamist. Turvaline paus võiks kõlada näiteks nii: „Ma olen praegu liiga ärritunud, et Sinuga hästi rääkida. Vajan veidi aega rahunemiseks ja tulen selle teema juurde õhtul tagasi.“

Oluline on lubadus vestluse juurde tagasi tulla. Vastasel juhul võib teine partner kogeda pausi hülgamise või eemaldumisena.

Vahel on kõige suhtehoidvam tegu mitte kohe vastata, vaid rahuneda ja proovida seejärel uuesti ühendust luua.

Perekriisi ajal võib lähedaste toetus olla väga oluline. Samal ajal tasub läbi mõelda, mida ja kui palju vanavanematele ...
04/09/2026

Perekriisi ajal võib lähedaste toetus olla väga oluline. Samal ajal tasub läbi mõelda, mida ja kui palju vanavanematele või teistele pereliikmetele jagada.

Kui räägime tüli kõrghetkel partnerist ainult läbi oma valu ja pettumuse, võivad lähedased jääda tema suhtes negatiivseks ka siis, kui paar on omavahel leppinud. Seetõttu võiks enne jagamist küsida: kas vajan praegu kuulamist, nõuannet või praktilist abi?

Samuti on oluline hoida paarisuhte piire. Vanavanemad võivad olla toetajad, kuid nad ei peaks muutuma kohtunikeks, sõnumitoojateks ega ühe partneri liitlasteks teise vastu.

Võid öelda: „Meil on praegu keeruline aeg ja vajame tuge, kuid soovime oma suhtega seotud otsused ise teha.“

Kõige parem abi austab korraga nii abivajajat kui ka paari piire.

Kui peres on kriis, püüavad vanemad sageli lapsi kaitsta ega räägi toimuvast midagi. Lapsed aga märkavad muutusi hääleto...
02/09/2026

Kui peres on kriis, püüavad vanemad sageli lapsi kaitsta ega räägi toimuvast midagi. Lapsed aga märkavad muutusi hääletoonis, vaikuses, pinges ja igapäevastes harjumustes.

Kui lapsele ei anta eakohast selgitust, hakkab ta olukorda ise mõtestama. Sageli võib laps arvata, et tema on vanemate pinge või kurbuse põhjustanud.

Lapsele ei ole vaja jagada täiskasvanute suhte üksikasju ega otsida temalt emotsionaalset tuge. Küll aga vajab ta lihtsat ja ausat kinnitust: „Meil on praegu keeruline aeg, kuid see ei ole Sinu süü. Mõlemad vanemad armastavad Sind ja tegelevad olukorra lahendamisega.“

Laps ei pea teadma kõike, kuid ta vajab tunnet, et temaga räägitakse tõtt ning täiskasvanud suudavad tema eest hoolitseda.

Kooselamist peetakse sageli suhte loomulikuks eesmärgiks. Tegelikult ei sobi üks ja sama elukorraldus kõigile paaridele....
31/08/2026

Kooselamist peetakse sageli suhte loomulikuks eesmärgiks. Tegelikult ei sobi üks ja sama elukorraldus kõigile paaridele.

Mõnele paarile loob ühine kodu turvatunnet, lähedust ja võimaluse jagada argipäeva. Teiste jaoks võib eraldi elamine aidata säilitada isiklikku ruumi, iseseisvust ja igatsust teineteise järele.

Suhte kvaliteeti ei määra ainult ühine aadress. Palju olulisem on, kas mõlemad partnerid tunnevad, et nende vajadustega arvestatakse ning valitud elukorraldus toetab mõlemat.

Probleem tekib siis, kui üks partner soovib rohkem lähedust ja teine rohkem ruumi, kuid sellest ei räägita avatult. Siis võib eraldi elamine tunduda ühele vabaduse ja teisele eemaletõukamisena.

Hea suhe ei pea välja nägema nii, nagu ühiskond õigeks peab. See peab sobima kahele inimesele, kes selles suhtes elavad.

Raseduse ajal valmistutakse sageli põhjalikult lapse sünniks: valitakse vanker, sisustatakse tuba ja loetakse sünnituse ...
30/08/2026

Raseduse ajal valmistutakse sageli põhjalikult lapse sünniks: valitakse vanker, sisustatakse tuba ja loetakse sünnituse kohta. Vähem räägitakse sellest, kuidas valmistuda muutuseks paarisuhtes.

Lapse sünd toob palju armastust, kuid sageli ka väsimust, vastutust ja uusi pingeid. Seetõttu võiks paar juba enne lapse sündi rääkida sellest, kuidas jagatakse öiseid ärkamisi ja koduseid kohustusi, kellelt saab vajadusel abi ning kuidas märgatakse teineteise väsimust.

Samuti tasub rääkida hirmudest ja ootustest. Millist vanemat kumbki soovib olla? Milliseid kogemusi oma lapsepõlvest soovitakse kaasa võtta ja mida tahetakse teha teisiti?

Kõike ei ole võimalik ette planeerida. Küll aga saab luua harjumuse rääkida, kuulata ja abi küsida.

Lapse saabudes sünnib lisaks emale ja isale ka täiesti uus paarisuhe.

Pärast 50. eluaastat uuesti kohtingutele minemine võib tunduda korraga nii põnev kui ka hirmutav.Võib-olla on selja taga...
28/08/2026

Pärast 50. eluaastat uuesti kohtingutele minemine võib tunduda korraga nii põnev kui ka hirmutav.

Võib-olla on selja taga p**k kooselu, lahutus või partneri kaotus. Võib-olla ei ole kohtingumaailmaga olnud kokkupuudet aastakümneid ning tänapäevased tutvumisrakendused tunduvad täiesti võõrad.

Alustada ei pea suure eesmärgiga leida kohe uus elukaaslane. Esimene samm võib olla lihtsalt uudishimu: kellega on mul hea rääkida, millist suhet ma täna soovin ja millisena tahan ennast selles suhtes tunda?

Elukogemus ei ole kohtingumaailmas puudus, vaid tugevus. Sageli oskame vanemaks saades paremini märgata oma vajadusi, seada piire ja väärtustada päriselt sobivat kontakti.

Oluline ei ole see, kui kiiresti uus suhe tekib. Oluline on, et Sa ei peaks selle nimel iseendast loobuma.

Ausus on paarisuhte oluline väärtus, kuid ausus ei tähenda tingimata seda, et partneril peab olema ligipääs meie igale m...
28/08/2026

Ausus on paarisuhte oluline väärtus, kuid ausus ei tähenda tingimata seda, et partneril peab olema ligipääs meie igale mõttele, mälestusele ja varasemale kogemusele.

Igal inimesel on õigus ka privaatsusele. Saladuse ja privaatsuse erinevus peitub sageli selles, kas varjatud info mõjutab partnerit või suhte turvalisust.

Kui midagi jäetakse rääkimata hirmust, häbist või soovist vältida tagajärgi, võib see hakata suhtesse distantsi looma. Samas ei pea partnerile jutustama kõiki üksikasju oma varasematest suhetest või seksuaalkogemustest, kui need tänast suhet otseselt ei puuduta.

Hea küsimus endale on: „Kas selle info varjamine kaitseb minu isiklikku ruumi või takistab see meievahelist lähedust ja usaldust?“

Turvalises suhtes saab rääkida ka sellest, millest me ei ole veel valmis rääkima.

Kas sa julged lähedases suhtes öelda, mis sulle ei sobi?Mõnikord kardame, et piiri seades solvame partnerit või tekitame...
26/08/2026

Kas sa julged lähedases suhtes öelda, mis sulle ei sobi?

Mõnikord kardame, et piiri seades solvame partnerit või tekitame suhteprobleemi. Seetõttu ütleme „jah” ka siis, kui meie keha või sisetunne ütleb „ei”.

Me võime nõustuda puudutuse, seksi, vestluse või kokkusaamisega, kuigi vajaksime tegelikult aega, puhkust või teistsugust lähenemist.

Kuid piir ei tähenda: „Ma ei armasta sind.”

Piir võib tähendada:

„Ma tahan olla sinuga aus.”

„Ma vajan hetke, et ennast turvaliselt tunda.”

„Selline puudutus ei ole mulle praegu meeldiv, kuid ma saan sulle näidata, mis mulle sobib.”

„Ma ei soovi praegu vahekorras olla, kuid soovin sinu lähedal olla.”

Turvalises suhtes ei pea partneri „ei” muutuma karistuseks, vaikuseks ega tõestuseks, et armastust pole. Samuti ei pea „ei” tähendama igaveseks suletud ust.

Kui inimene teab, et tema piire kuulatakse ja austatakse, saab ta palju vabamalt öelda ka siira „jah”.

Piirid ei vähenda lähedust. Hästi väljendatud ja austatud piirid loovad usaldust, sest mõlemad saavad olla suhtes päriselt kohal – ilma kohustuse, hirmu või enese hülgamiseta.

Kas sinu suhtes on turvaline öelda nii seda, mida sa soovid, kui ka seda, mida sa ei soovi?

Kas s3ksuaalsusest rääkimine tundub teie suhtes ebamugav?Paljud paarid elavad aastaid koos, kuid pole kunagi päriselt rä...
25/08/2026

Kas s3ksuaalsusest rääkimine tundub teie suhtes ebamugav?

Paljud paarid elavad aastaid koos, kuid pole kunagi päriselt rääkinud sellest, mida nad intiimsuses vajavad, igatsevad või kardavad.

S3ksuaalsusega seotud teemad võivad puudutada väga haavatavaid kohti. Hirmu olla tõrjutud. Häbi oma keha, soovide või vähese soovi pärast. Kartust, et partner solvub või mõistab meid valesti.

Seetõttu jäävad paljud olulised asjad ütlemata.

Üks partner võib igatseda rohkem puudutusi, kuid ei julge neid küsida. Teine võib vältida s3ksi, sest kogeb valu või survet. Mõlemad võivad uskuda, et probleem on ainult neis, kuigi tegelikult vajaks paar turvalisemat viisi sellest rääkimiseks.

Paariteraapias võib käsitleda ka s3ksuaalset ja füüsilist lähedust. Eesmärk ei ole hinnata, kui sageli paar „peaks” s3ksima, ega otsustada, kelle soov on õige.

Koos saab uurida:

• mis on läheduse vahele tulnud;
• kuidas mõjutavad suhet tervis, stress ja elumuutused;
• millised hirmud või pettumused on jäänud sõnastamata;
• kuidas väljendada oma soove ja piire partnerit süüdistamata;
• kuidas taastada puudutused, turvalisus ja emotsionaalne kontakt.

S3ksuaalsed raskused ei tähenda tingimata, et armastus või suhe on lõppenud. Sageli näitavad need, et paar vajab uut viisi teineteise kuulamiseks ja mõistmiseks.

Te ei pea ootama, kuni lähedusest on saanud täielik vaikus. Abi võib otsida ka siis, kui tunnete, et soovite teineteist, kuid ei oska enam teed läheduse juurde leida.

Address

Jalgpalli 1, 4. Korrus
Tallinn

Opening Hours

Monday 09:00 - 20:00
Tuesday 09:00 - 20:00
Wednesday 09:00 - 20:00
Thursday 09:00 - 20:00
Friday 09:00 - 20:00

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Sille Ruus Paari- ja individuaalterapeut:

Shortcuts

Share