15/06/2026
Kas ma peaksin end nüüd paremini tundma? Uhkemini?
Ei tunne. Ei kavatsegi. Ma ei ole parem, sest mul on kraad. Olin enne sama hea. Lihtsalt nüüd olen ühiskonna silmis rohkem valideeritud. Aga mitte veel päris 🤯
ja nii luuaksegi meile illusiooni – kunagi pole piisav. Tõesta end veel ja veel natuke.
Sotsiaalteaduste valdkonna prodekaan Mihkel Solvaku kõnes tänasel aktusel kõlas huvitav mõte: "Keskpärane inimene on teaduslik konstruktsioon, mida tegelikult ei eksisteeri, aga mille suhtes meid pidevalt võrreldakse. Ja teie siin saalis olete täna väga palju enamat kui keskpärane inimene"
Selle peale ma läksin turri ja see tegi mind kurvaks. See on programm, mis teeb väga palju kurja inimeste sees ja inimeste vahel.
Kraadi omamine ei tee kedagi keskpärasest paremaks. Üldse kellestki paremaks. Mitte miski ei peaks panema meid nii ennast või teisi võrdlema ja tekitama sellist lõhet hinge hammasrataste vahele.
Ma ei tea kõike ja ei saa kunagi teadma. Aga see ei tähenda, et ma poleks piisav oma loomingut maailmaga jagama ja inimestele olemas olema.
Ükskõik kui palju on minu või kellegi teise peas teadmiseid, kõige tervendavam ravim abivajajale on alati kohalolu, mõistmine, empaatia, ausus, ehedus ja usk. Ilma selleta pole teadmistest mitte midagi kasu.
Aitasin enne, aitan ka edaspidi. Mitte midagi pole muutunud. Muidugi - minu praktiline kogemus on saanud peenhäälestuse nüüd teoreetilises vallas ja see on super täiendus.
Aga jah... kuradi raske oli tegelikult see tee 😆 Raske polnud mitte õpingute sisu minu jaoks vaid selle läbimise tempo, sest ma olen ju kannatamatu.
Õppida 50 ainepunkti ühes semestris ja teha samal ajal laagreid, kliente, kursuseid planeerida ja juhtida...kõikkkke muud veel... uhhhh...
Kui kõik akadeemilised teadmised kõrvale jätta, siis suurim kogemus, mille kaasa võtan ülikoolist: kohutav, kui palju ülbust on maailmas. Ja teiseks: *****, ära anna alla...
Olen mega mega mega tänulik kõikidele oma õpilastele, kes olid kannatlikud ja vastutulelikud, kui ma eksamisessi ajal ära kadusin ja vahel tundide toimumisaegu muutsin. Kui mu aju vahel väsimusest natuke kokku jooksis ja ma milleski eksisin... 🤪 Te olete mul kõige lahedamad 🩵
Aitäh Raido, ilma sinuta ma EI OLEKS seda teed ette võtnud... 🩵
Aitäh ema Kristiina ja vanaema Aime lihtsalt kõige eest...🩵
Aitäh minu juhendajale Andero Uusbergile, et ta toetas minu riskantset soovi alustada varju uurimist...🩵
Igatahes see asi on nüüd tehtud 🙏
Aitäh, elu 🩵