Nõustamis- ja koolituskeskus Papaver

03/08/2026

Kas oled kunagi tundnud, et puhkus sai läbi, aga välja puhata ei jõudnudki?

Me kipume mõtlema, et puhkus tähendab automaatselt taastumist. Tegelikult ei ole need kaks alati üks ja sama.

Puhkus võib olla täis pulmi, festivale, reise, lastega kodus olemist, sugulaste külastamist, kodu remonti või kolimist. Vahel tahame lihtsalt igast ilusast suvepäevast viimast võtta ja öelda “jah” võimalikult paljudele toredatele tegemistele.

Need kogemused võivad olla väga väärtuslikud ja rõõmu pakkuvad. Samal ajal on need meie aju jaoks siiski tegevused – planeerimine, otsustamine, suhtlemine, uued keskkonnad ja pidevad stiimulid.

See ei ole tingimata sama mis taastumine.

Taastumine vajab sageli midagi palju lihtsamat – aega, kus ei pea midagi korraldama, kuhugi jõudma ega kellelegi vastama. Aega, kus võib lihtsalt olla.

Kui suvi oli sündmusterohke, ei pea ootama järgmist puhkust, et alles siis taastumiseks uus võimalus anda.

Taastumine võib alata ka ühest õhtust, kus sa ei planeeri midagi. Jalutuskäigust ilma eesmärgita. Telefonita hommikukohvist. Või lihtsalt sellest, et ütled mõnele kutsele seekord “ei”.

Vahel ei vaja meie aju rohkem elamusi. Ta vajab rohkem hingamisruumi.

Papaver

15/07/2026

Kui puhkused koolist, lasteaiast või töölt muudavad tavapärast rütmi, võib päevadesse tulla rohkem spontaansust – aga vahel ka rohkem segadust.

Miks räägitakse nii palju sellest, et ka suvel on rutiin vajalik?

Miks rutiin vajalik on?
Rutiin ei tähenda, et iga päev peaks välja nägema ühesugune. Pigem tähendab see, et päeva jooksul on mõned tuttavad ja etteaimatavad hetked. Lapse jaoks loob selline rütm turvatunde. Kui ta teab enam-vähem, mis edasi saab, ei pea aju kulutama nii palju energiat pidevale kohanemisele.

Suverutiin ei pea olema keeruline.
See võib olla näiteks:
☀️ ühine hommikusöök,
📖 õhtune raamatu lugemine,
🚶 väike jalutuskäik pärast õhtusööki,
🧺 laupäevane pannkoogihommik või ühine kodune toimetamine.

Just need väikesed korduvad hetked aitavad luua rahulikku rütmi ka siis, kui ülejäänud aeg on päeviti erinev.

Rutiin võib muuta päeva hoopis lihtsamaks.
Kui mõned tegevused on juba tuttavad, ei pea kõike iga päev uuesti läbi mõtlema ja otsustama või uuesti kokku leppima.

Nii jääb rohkem energiat nende spontaansete plaanide jaoks, mis suve tegelikult nii mõnusaks teevad.

Papaver

13/07/2026

See on lause, mida kuuleb suvel ilmselt peaaegu iga lapsevanem.
Esimene soov on sageli kiiresti midagi uut välja pakkuda. Aga, mida laps sel hetkel tegelikult kogeb?

Igavus võib olla hoopis hetk, mil lapse aju liigub ühest tegevusest järgmise juurde. Üks tegevus ei paku enam piisavalt huvi ja aju hakkab otsima midagi uut, mis teda päriselt kaasa haaraks.

Kui sellele protsessile jääb veidi aega, hakkavad sageli sündima mängud, lood, isetehtud onnid või erinevad rollimängud – ideed, mille autor on laps ise.

Just sellistes hetkedes areneb rohkem, kui esmapilgul paistab. Laps harjutab kujutlusvõimet, loovat mõtlemist, probleemide lahendamist ja oskust ise oma aega sisustada.

Need kogemused aitavad tal tasapisi õppida, et ta ei vaja alati kedagi teist ütlema, mida järgmisena teha.

See ei tähenda, et igavus oleks alati hea või et laps ei vajaks vanema tuge, abi ja ühiseid tegevusi.

Aga mõnikord võib väike paus enne järgmise tegevuse algust olla just see hetk, kus sünnivad kõige loovamad ideed.

Papaver

09/07/2026

Kas oled märganud, et vahel võib ka puhates tekkida tunne, nagu peaksid seda kuidagi välja teenima?

“Ma peaksin midagi kasulikku tegema.”
“Ma ei tohiks niisama istuda.”
“Äkki peaks selle ühe asja veel ära tegema…”

Paljude jaoks ei ole kõige keerulisem mitte puhkusele minna, vaid lubada endal päriselt puhata.

See ei tähenda, et puhkamine oleks oskus, mida kellelgi lihtsalt ei ole. Sageli on see seotud uskumustega, millega oleme üles kasvanud – et tubli inimene on pidevalt toimekas, puhkus tuleb välja teenida ja alles siis võib korraks aja maha võtta.

Aga taastumine ei ole preemia hästi tehtud töö eest. See on loomulik osa sellest, kuidas meie keha ja meel taastuvad ning jõudu koguvad.

Võib-olla ongi selle suve üks olulisemaid meeldetuletusi see, et puhkamiseks ei pea kõigepealt kõik tehtud olema.

Soovime sulle puhkust, mille lõpus ei mõtle sa ainult sellele, mida jõudsid teha, vaid tunned, et oled päriselt taastunud.

Papaver

07/07/2026

Kui sõnu on raske leida, võib vahel aidata hoopis paber, pliiats või pintsel.

Visuaalkunstiteraapias ei ole oluline kunstiline oskus ega see, milline töö välja näeb. Tähtis on hoopis protsess – see, milliseid mõtteid, tundeid ja avastusi loomine endaga kaasa võib tuua.

Papaveri visuaalkunstiterapeudid Liispet Undusk ja R**t Velström räägivad uues blogiartiklis, mis kunstiteraapias tegelikult toimub, milline näeb välja esimene kohtumine ning miks ei tõlgenda terapeut inimese pilti tema eest.

Artikli lõpust leiad ka kaks lihtsat harjutust, mida saad ise proovida, et oma mõtteid ja tundeid paremini märgata.

🔗 Loe lähemalt blogist – www.papaver.ee/blogi/mis-tegelikult-kunstiteraapias-toimub

03/07/2026

Suvel on lihtne hakata uskuma, et iga päev peab olema eriline. Aga kas tõesti peab?

🌿 🌿 Sageli püüame suvesse võimalikult palju ära mahutada.
Väljasõidud, tegevused, üritused, reisid…
Need võivad olla toredad, kuid kõige olulisem ei pruugi olla see, kui palju jõudsime teha, vaid kuidas me end nende päevade jooksul koos tundsime.

🌿 🌿 Mõnikord tundub, et peame pakkuma aina rohkem elamusi.
Kuigi meie ümber on palju tegevusi ja ekraanid pakuvad lakkamatult uusi elamusi, vajavame sama palju ka rahulikke hetki.
Just nendes sünnivad vestlused, lähedus ja turvatunne – teadmine, et koos olles ei pea kogu aeg midagi erilist juhtuma. Ka rahulikud hetked on olulised, sest need annavad ajule võimaluse puhata, kogetut töödelda ja lihtsalt kohal olla.

🌿 🌿 Koos olemine ei tähenda ainult ühes ruumis viibimist.
See tähendab hetki, kus paneme telefoni kõrvale, kuulame päriselt, naerame koos või teeme midagi ühist – olgu selleks kasvõi koos marjade korjamine või laua katmine.
Just ühiste tegevuste ajal sünnivad vestlused sageli kõige loomulikumalt. Kui käed on tegevuses, on ka mõtteid ja tundeid vahel lihtsam jagada.

Sageli jäävad just need lihtsad aga siirad hetked kõige eredamalt meelde.

Suvel on lihtne hakata uskuma, et iga päev peab olema eriline. Aga võib-olla ei peagi.
Võib-olla piisab sellest, et päeva jooksul leidub hetk, mil olime päriselt koos.

Papaver

02/07/2026

Mõni päev oled energiat täis ning mõnel teisel päeval on voodistki raske tõusta.

Aga meie väärtust ei määra see, kui palju me suudame teha võrreldes eilse või kellegi teisega. Oluline on see, et anname endast parima selle jõuga, mis meil parasjagu olemas on.

18/06/2026

Kui mõtleme noorte toetamisele, tulevad sageli esimesena meelde vestlused, nõustamine või teraapia. Aga vahel peitub toetuse jõud hoopis ühises tegutsemises.

Koos süüa valmistades õpitakse palju enamat kui retsepte. Harjutatakse koostööd, iseseisvust, probleemide lahendamist ja suhtlemist. Kogetakse eduelamust. Leitakse julgust proovida midagi uut. Vahel leitakse ka inimene, kellega pärast kohtumist edasi suhelda.

Papaveri tegevusterapeudid Relika Tiik-Koppa ja Triinu Ootsing avavad uues blogiloos, miks võib üks kokkamisgrupp tähendada noore jaoks palju enamat kui lihtsalt paar tundi köögis toimetamist.

🔗 Loe lähemalt blogist - www.papaver.ee/blogi/rohkem-kui-lihtsalt-kokkamine

17/06/2026

Sa ei pea ootama kriisini, et abi küsida.

Kui tunned, et miski sinu elus koormab, teeb ärevaks või võtab tavapärasest rohkem energiat, võib vestlus spetsialistiga toeks olla.

Kui oled märganud, et:
▪️ emotsioonid tunduvad tavapärasest tugevamad või kurnavamad;
▪️ stress, ärevus või kurbus ei taha mööduda;
▪️ uni või söögiisu on muutunud;
▪️ tõmbud rohkem endasse või väldid inimesi;
▪️ negatiivsed mõtted võtavad üha rohkem ruumi;
▪️ oled kaotanud endale midagi või kedagi olulist ning tunned, et üksi on raske edasi liikuda;
▪️ igapäevased kohustused nõuavad tavapärasest rohkem pingutust.

Abi küsimine on enese eest hoolitsemine, mitte viimane õlekõrs.

Mõnikord piisab juba sellest, kui saad turvalises ja hinnanguvabas keskkonnas oma mõtted välja rääkida, neid mõtestada ja leida uusi viise keeruliste olukordadega toimetulekuks.

Papaver Nõustamis- ja koolituskeskus

15/06/2026

Miks on oluline, et laps teaks oma kehaosade õigeid nimetusi?

Lapse seksuaalkasvatus ei alga teismeeas, vaid juba varases lapsepõlves – läbi teadmiste oma kehast, piiridest ja turvalistest suhetest. Õigete sõnade kasutamine aitab lapsel paremini mõista iseennast, väljendada oma kogemusi ning vajadusel abi küsida.

Jagame Sotsiaalkindlustusameti artiklit, mis selgitab, miks on oluline rääkida lastega kehast avatult, eakohaselt ja loomulikult.

„Meie töös tuleb ette olukordi, kus lapsed nimetavad suguelundeid sõnadega „saba“, „banaan“, „lilleke“, „vareenik“ või ei oska üldse kehaosale nimetust anda. Lasteaiaõpetaja ei pruugi olukorra ohtlikkust märgata, kui laps mainib, et pidi tegema pai kellegi sabale või keegi puudutas tema lillekest.

Seetõttu tuleb lapsele õpetada kõigi kehaosade, ka suguelundite õigeid nimetusi, vaid nii oskab ta neist selgelt rääkida. Kui täiskasvanu julgeb rääkida lastele nokust, peenisest, tussust või vulvast enesekindlalt ja häbenemata, ei tekita see ka laste seas nii palju naeru ja itsitamist. Ja kui kõlabki väike naer või nokunali, käib seegi asja juurde. Lõpmatuseni neid nalju enamasti ei tehta.

Kui laps teab oma kehaosi ja oskab neist rääkida, kujuneb tal loomulik arusaam, et kõik kehaosad on võrdselt olulised ning nendega seotud küsimused ei ole häbiväärsed ega keelatud,“ kirjutab sotsiaalkindlustusameti lastemaja peaspetsialist 𝐄𝐯𝐞 𝐍ä𝐫𝐞𝐩.

„Kui laps oskab nimetada kehaosi, mõistab privaatsust ja teab, et ebamugavast või hirmutavast puudutusest võib rääkida, oskab ta paremini ka märgata, kui tema piire on rikutud, ning otsida abi. Nii on ka täiskasvanutel lihtsam last mõista ja toetada,“ rõhutab ta.

Lastemaja on lapsesõbralik teenus, mida sotsiaalkindlustusamet pakub väärkohtlemise kahtlusega, väärkoheldud või väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks. See on turvapaik, kus esikohal on lapse õigused, heaolu ja turvatunne.

Abivajavast lapsest teatamiseks on ööpäevaringselt kõigil võimalik võtta ühendust lasteabiga telefoninumbril 𝟏𝟏𝟔𝟏𝟏𝟏 või veebis 𝐰𝐰𝐰.𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐚𝐛𝐢.𝐞𝐞, et seal oma muret jagada. Hädaolukorras tuleb helistada numbril 112.

Lugu on veebiajakirja Pere & Kodu tellijatele loetav 👉 https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120590434/noku-tussu-peenis-vulva-miks-peab-laps-teadma-oma-kehaosade-oigeid-nimetusi