Rõõmusära mänguteraapia

10/06/2026

Väike meeldetuletus 🤗

22/05/2026

Mänguteraapias on lapsed mult küsinud, et mis tööd ma päriselt teen. Kui ma vastan, et see ongi päriselt minu töö, siis üks laps ütles, et käib ruttu koolis ära ja tuleb suureks saades mulle appi… sest see on ju unistuste töö 😍

Ja kui ma võrdlen mängu mänguteraapias ning mängu kodus oma lastega, siis need kaks on tegelikult väga erinevad. Just seetõttu, et emotsionaalne kontakt oma lastega on teistsugune, keskkond on teine ja mõtted on teised.

Teraapiaruumis langeb lapsel justkui kardin eest ära ning ta saab väljendada teemasid, mis on tema jaoks päriselt olulised. Väljaspool teraapiaruumi tõmmatakse see kardin sageli uuesti ette. Mitte halva pärast, vaid seepärast, et täiskasvanutes tekivad hirmud, hinnangud ja tõlgendused. Mänguteraapia ruumis seda ei ole.

Kui te näeksite, milline maagiline muutus lastes toimub siis, kui see kardin langeb… Kui ma ütlen vanematele, et laps on avanenud- nad on katsetanud piire, loonud minuga kontakti ja märganud, et see on tõesti turvaline koht, siis ma mõtlengi seda hetke. Justkui avaneks aardekirst.
Nad avanevad, muutuvad vabaks ja fantaasia hakkab lendama nende jaoks kõige olulisemates kohtades.

Uhh… endalegi teraapiline 🥹

Ikka ja jälle jõuab meieni küsimus, et kas lapsevanem ise ei saa teha kodus lapsele mänguteraapiat? Lapsevanem saab lapsega mängida, kuid mitte olla talle terapeut.👇

Lapsevanem võib olla lapse jaoks maailmas kõige turvalisem inimene ja just seetõttu ei saa ta olla lapsele mänguterapeudiks.

Nimelt pole mänguteraapia lihtsalt lapsega koos mängimine. See on väljaõppinud mänguterapeudi käe all toimuv teadlik terapeutiline protsess, kus lapse jaoks luuakse hinnanguvaba ja neutraalne keskkond oma sisemaailma turvaliseks väljendamiseks.

Vanemal on lapse loos alati oma roll, oma tunded, ootused ja mured ning see peabki nii olema. See on loomulik osa vanemaks olemisest. Kui laps tunnetab, et läbi millegi, mida ta teeb või ütleb, võib vanem haiget saada, pettuda või muretseda, ei pruugi laps neid tundeid, mis tegelikult tema sees on, enam välja näidata.

Terapeut saab aga olla lapse kõrval ilma isiklike ootusteta. Ta ei vaja ja ei oota, et laps „käituks hästi“, areneks kiiresti või jagaks kinnitust, et temaga on kõik korras.

Seega pole lapsevanema roll olla terapeut.

Lapsevanema kõige olulisem roll on olla armastav, kohalolev ja turvaline täiskasvanu, kelle juurde laps saab alati tagasi tulla.❤️

22/03/2026

Lapse aju ei ole veel bioloogiliselt võimeline end suurte emotsioonide hetkel iseseisvalt reguleerima. Kui laps on endast väljas, juhib tema käitumist “aju emotsioonide keskus” ning loogiline mõtlemine lülitub ajutiselt välja.

Siin on kolm põhjust, miks tunnete lubamine ja käitumise piiramine on teaduspõhiselt parim valik:

• Emotsionaalne regulatsioon: Kui me ütleme lapsele “ära ole vihane”, õpetame talle, et tema sisemine kogemus on vale. See tekitab stressihormoonide (nagu kortisool) lisandumist. Tunnete valideerimine (“Ma näen, et oled vihane”) aitab aga aktiveerida närvisüsteemi rahunemisprotsessi.

• Aju areng: Piiride seadmine (“Ma ei luba sul lüüa”) pakub lapsele vajalikku turvalist raamistikku. Laps õpib seoseid emotsiooni ja sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise vahel. See on vundament impulsikontrolli tekkimisele.

• Turvaline kiindumussuhe: Teadusuuringud kinnitavad, et lapsed, kelle tundeid aktsepteeritakse (isegi kui käitumist piiratakse), arenevad emotsionaalselt vastupidavamaks. Nad teavad, et nende side vanemaga on tingimusteta.

👉 Pea meeles: On suur vahe tunde ja teo vahel. Viha on bioloogiline reaktsioon ja okei, aga löömine on käitumine, mis vajab suunamist.

☝️ Kuidas seda praktikas teha?
Kasuta peegeldamist: “Ma näen, et sa oled praegu väga vihane ja see on okei – kõik tunded on lubatud. Aga minu töö on hoida meid kõiki turvaliselt, seega ma ei luba sul lüüa. Otsime koos teise viisi, kuidas see viha välja elada.”

Nii jääb side lapsega alles, kuid piirid on paigas. ❤️

20/03/2026

Kõik tunded on lubatud :)

Paljud on üles kasvanud sõnadega: „Ära nuta“, „Aitab küll“, „Ole nüüd tubli laps“. Meie vanemad ei öelnud seda pahatahtlikkusest – see oli nende viis meid lohutada ja maailma eest kaitsta. Kuid täna, oma lapsi kasvatades, tunneme me sageli, kuidas lapse nutt tekitab meis endis seletamatut ebamugavust või isegi ärevust.

See on põlvkondade pärand. Meil on raske lapse nutuga toime tulla, sest meile endile polnud see lapsena lubatud. Me proovime murda mustrit, aga see on emotsionaalselt väsitav töö.

Neuroteadlane dr Jill Bolte Taylor on välja toonud olulise fakti: bioloogiliselt kestab emotsionaalne reaktsioon (kemikaalide vabanemine ja taandumine kehas) umbes 90 sekundit.

Kui me ei suru seda emotsiooni alla ega proovi seda kohe „ära parandada“, kestab see „laine“ tegelikult üsna lühikest aega. Nutt on lapse viis see pinge kehast välja lasta. See ei ole rünnak vanema vastu. Nutt on puhastusprotsess.

Mida Sa saad teha sellel hetkel?

Kui laps nutab, ei vaja ta loogilisi selgitusi ega keeldu. Ta vajab Sinu kohalolu.

1. Ütle endale vaikselt: „See on lihtsalt emotsioon. See on okei. Ma olen temaga.“

2. Sa ei pea midagi ütlema. Mõnikord piisab vaid lähedusest, vaiksest paitusest või kinnitusest: „Ma näen, et Sul on praegu väga raske. Ma olen siin.“

3. Me ei pea nuttu lõpetama. Me peame selle lapsega koos ära tundma. Alles siis, kui laine on möödas ja laps on taas rahunenud, on aeg rääkida, seletada ja oma mõtteid jagada.

Sellega, et Sa lubad oma lapsel nutta ja oled talle toeks, õpetad Sa talle midagi hindamatut. Sa õpetad talle, et tunded ei ole ohtlikud ja need on alati mööduvad.

See, et Sul endal on vahel raske lapse nuttu taluda, on täiesti inimlik. See on märk sellest, et Sa teed suurt sisekaemust ja muudad oma pere ajalugu.

14/03/2026

Eile toimus mänguteraapia konverents, kus mul oli suur au esineda. See oli minu esimene kord avalikult esineda. Ma ei hakka valetama, olin väga närvis ja ärevil. Süda puperdas ikka korralikult. Samas oli ka ootusärevust, sest teadsin, millest räägin, ja teadsin, et saan sellega hakkama.

Ma astusin üle oma tugevast tundest ja kahtlustest ning see tunne pärast esinemist oli lihtsalt mega. Enne ei tea, kui ei proovi.

Ja kui te käite koolitustel või konverentsidel, siis jagage oma tagasisidet esinejatega. Mina kogesin seda eile ja see on nii südantsoojendav, kui inimesed ei anna hinnanguid, vaid märkavad ka pisikesi asju ja ütlevad need välja. See annab jõudu edasi minna.

Mina tunnen küll, et siit saab ainult edasi minna 🤩

03/02/2026

29/11/2025

Kõrgeima taseme mänguterapeut! 🤩

Väike tüdruk minu sees usub, et kui mänguteraapia oleks olnud olemas juba minu lapsepõlves, suudaksin ma võib olla paremini toime tulla ärevusega, julgemalt otsuseid teha, olla enesekindlam ja vähem enesekriitiline. Meie lapsevanematena võime olla hoolivad ja toetavad, kuid me ei suuda lapsi alati kaitsta võimalike traumade või ebameeldivate olukordade eest. Küll aga saame anda neile võimaluse tegeleda oma muredega läbi mängu.

Ma teen seda kõike, sest ma tõesti usun mänguteraapiasse. Isegi kui tulemused ei ole alati kohe silmaga nähtavad, annavad need lapsele tugevama pagasi tulevikuks.