17/09/2026
Kas liikumine peab alati tähendama kindlat harjutuskava või selle võimalikult õigesti tegemist? Või võib see alata hoopis jalutuskäigust, ujumisest, jõutrennist või õunapuu otsa ronimisest? Oluline on leida viis, mis sobib just sinu keha, elu ja enesetundega.
Mõned päevad tagasi jagasime füsioterapeut Ingrid Tiiratsi artiklit sellest, kuidas mänguline liikumine võib toetada laste emotsionaalset ja käitumuslikku toimetulekut. Seekord tutvustame Ingridit ennast ning tema mõtteviisi, millest ta oma töös lähtub. 💚
Ligi 15 aastat tööd ProVidas on Ingridile näidanud, et iga inimese tee liikumiseni on erinev. Ühel hetkel toetab ta inimest, kelle jaoks on suur samm juba kodust välja tulla. Järgmisel aitab ta vigastusest taastujal harjutused selgeks saada ning seejärel töötab lapsega, kelle tähelepanu, enesekindlust või suhtlemist saab toetada liikumise ja mängu kaudu.
Teraapia ei pea alati toimuma kabinetis. Ingrid võib inimesega kohtuda jõusaalis, basseinis, välijõusaalis või matkarajal, seal, kus saab proovida, milline liikumine võiks päriselt tema ellu sobida. Ühe jaoks võib selleks saada ujumine või jalutamine, teisele jõutrenn, ronimine, kick-box või hoopis postitants.
Ingrid ei alusta sellest, mida inimene teeb valesti või liiga vähe. Ta uurib, milline liikumine on juba tema elus olemas ja mis on kunagi head tunnet pakkunud. Vahel viib esimese niidiotsani mälestus tantsimisest, tõukerattaga sõitmisest või õunapuu otsa ronimisest.
Kooliajal ei olnud Ingridil endal kehalise kasvatusega sugugi ainult häid kogemusi. Praegu naudib ta jõutrenni ja isiklike rekordite ületamist, aga sama hea meelega uitab metsas ja käib seenel. Just seepärast usub ta, et halb kogemus spordiga ei tähenda, et liikumine pole sinu jaoks. Võib-olla ei ole sa lihtsalt veel leidnud seda, mida sinu keha päriselt naudib.
Kui sul on tekkinud mõni küsimus, ei pea vastuvõtule tulemiseks ootama suure probleemi tekkimist. Mõnikord piisab ühest või kahest kohtumisest, et oma kõhklused läbi arutada ja julgemalt edasi liikuda.
