27/05/2026
𝐌𝐞𝐢𝐞 𝐤𝐥𝐢𝐢𝐧𝐢𝐤𝐮 𝐩𝐬ü𝐡𝐡𝐢𝐚𝐚𝐭𝐞𝐫, 𝐃𝐫 𝐀𝐧𝐧𝐞-𝐌𝐚𝐢 𝐇𝐞𝐢𝐧𝐥𝐚𝐢𝐝 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐞𝐬 𝐭ä𝐧𝐚𝐯𝐮𝐬𝐞𝐥 𝐄𝐮𝐫𝐨𝐨𝐩𝐚 𝐏𝐬ü𝐡𝐡𝐢𝐚𝐚𝐭𝐫𝐢𝐭𝐞 𝐀𝐬𝐬𝐨𝐭𝐬𝐢𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢 𝐤𝐨𝐧𝐠𝐫𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥 (𝐄𝐏𝐀 𝐂𝐨𝐧𝐠𝐫𝐞𝐬𝐬 𝟐𝟎𝟐𝟔).𝐉𝐚𝐠𝐚𝐦𝐞 𝐭𝐞𝐢𝐞𝐠𝐚 𝐃𝐫 𝐇𝐞𝐢𝐧𝐥𝐚𝐢𝐝𝐢 𝐤𝐨𝐤𝐤𝐮𝐯õ𝐭𝐞𝐭 𝐤𝐨𝐧𝐠𝐫𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥 𝐤õ𝐥𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐦𝐚𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐭𝐞𝐞𝐦𝐚𝐝𝐞𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝐭ä𝐡𝐞𝐥𝐞𝐩𝐚𝐧𝐞𝐤𝐮𝐭𝐞𝐬𝐭.
2026. aasta kongress Prahas andis ülevaate sellest, kuidas kaasaegne psühhiaatria on kiiresti muutumas. Kui varasemalt keskenduti peamiselt diagnoosidele ja sümptomite vähendamisele, siis nüüd liigub valdkond järjest enam inimese tervikliku funktsioneerimise mõistmise poole. Konverentsi keskseks sõnumiks oli arusaam, et vaimset tervist ei saa enam käsitleda kitsalt neurobioloogilise nähtusena. Üha enam nähakse vaimset heaolu tervikuna, mida mõjutavad samaaegselt kehaline tervis, uni, stress, põletikulised protsessid, sotsiaalsed suhted, keskkond, tehnoloogia ja tähendustunne.
📍Üks enim tähelepanu saanud teadussuundi puudutas depressiooni käsitlust. Mitmetes ettekannetes rõhutati, et depressioon ei ole üks ühtne haigus, vaid väga erinevate mehhanismidega seisundite kogum. Kahel sama diagnoosiga inimesel võivad olla täiesti erinevad neurobioloogilised profiilid, stressireaktsioonid, põletikunäitajad (immuunsüsteemi aktiveerumine) või unemustrid. Seetõttu räägiti täppispsühhiaatriast, mille eesmärk on muuta ravi individuaalsemaks ning toetada seda biomarkerite, geneetika, uneandmete ja igapäevase käitumise analüüsiga. Mitmes paneelis käsitleti noorte vaimse tervise kriisi, üksildust ning sotsiaalmeedia mõju depressiooni sagenemisele Euroopas.
📍Konverentsil rõhutati, et unehäired ei ole pelgalt depressiooni või ärevuse sümptomid, vaid sageli nende üks peamisi käivitajaid ja haiguse kulgu mõjutavaid mehhanisme. Krooniline unepuudus mõjutab otseselt emotsiooniregulatsiooni, tähelepanu, motivatsiooni ja stressitaluvust. Eriti palju räägiti noorte unevõlast, hilisõhtusest ekraanikasutusest ja tsirkadiaanrütmide häirumisest. Arutati ka seda, kuidas halb uni võib olla varajane marker raskemate meeleoluhäirete või isegi psühhoosi kujunemisel. Mitmed esinejad rõhutasid, et une kvaliteedi parandamine võib vähendada suitsiidiriski ning parandada antidepressiivse ravi efektiivsust.
📍 Suurt tähelepanu pälvis psühhedeelse teraapia areng. Psilotsübiini-, ketamiini- ja M**A-assisteeritud teraapia uuringud näitasid paljulubavaid tulemusi raviresistentse depressiooni, posttraumaatilise stressihäire ja eksistentsiaalse distressi ravis. Samas rõhutati, et psühhedeelseid aineid ei käsitleta “imevahendina”, vaid osana rangelt struktureeritud terapeutilisest protsessist. Väga olulisteks peeti patsiendi ettevalmistust, turvalist terapeutilist raamistikku ning kogemuse hilisemat integreerimist, samuti eetilisi ja regulatiivseid küsimusi. Kongressil käsitleti ka neurobioloogilisi mehhanisme, mille kaudu psühhedeelsed ained võivad mõjutada aju plastilisust, emotsionaalset töötlust ja nn vaikerežiimi võrgustiku aktiivsust. Arutleti, kas need meetodid võivad aidata katkestada kroonilisele depressioonile iseloomulikke jäiku mõtte- ja emotsioonimustreid.
📍 Konverents kajastas ka tehisintellekti ja digitaalsete lahenduste kasvavat rollist psühhiaatrias. AI võib tulevikus aidata märgata depressiooni või maania varaseid märke inimese kõnemustrite, uneandmete või telefonikäitumise põhjal. Konverentsi üldiseks seisukohaks jäi, et tehnoloogia peab toetama kliinikut, mitte asendama inimlikku kontakti. Teraapiasuhte kvaliteeti peeti jätkuvalt üheks kõige olulisemaks ravifaktoriks.
📍Tugeva ühiskondliku sõnumina tõusis esile üksildus ja sotsiaalne eraldatus. Mitmed uuringud näitasid, et krooniline üksildus suurendab märkimisväärselt depressiooni, ärevuse, sõltuvuste ja isegi varajase suremuse riski. Rõhutati, et inimaju vajab regulaarset turvalist sotsiaalset kontakti sama oluliselt nagu und või füüsilist aktiivsust.
𝐕𝐚𝐢𝐦𝐬𝐞𝐭 𝐭𝐞𝐫𝐯𝐢𝐬𝐭 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐬𝐚𝐠𝐞𝐥𝐢 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐚𝐝, 𝐤𝐮𝐢𝐝 𝐣ä𝐫𝐣𝐞𝐩𝐢𝐝𝐞𝐯𝐚𝐝 𝐭𝐞𝐠𝐮𝐫𝐢𝐝. 𝐑𝐞𝐠𝐮𝐥𝐚𝐚𝐫𝐧𝐞 𝐮𝐧𝐢, 𝐟üü𝐬𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐬𝐮𝐬, 𝐧ä𝐫𝐯𝐢𝐬ü𝐬𝐭𝐞𝐞𝐦𝐢 𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐮𝐦𝐢𝐧𝐞, 𝐭ä𝐡𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 𝐬𝐮𝐡𝐭𝐞𝐝 𝐣𝐚 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐥𝐢𝐤 𝐭𝐞𝐡𝐧𝐨𝐥𝐨𝐨𝐠𝐢𝐚𝐤𝐚𝐬𝐮𝐭𝐮𝐬 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐩𝐞𝐥𝐠𝐚𝐥𝐭 “𝐡𝐞𝐚𝐨𝐥𝐮 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝”, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐧𝐞𝐮𝐫𝐨𝐛𝐢𝐨𝐥𝐨𝐨𝐠𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐞𝐟𝐚𝐤𝐭𝐨𝐫𝐢𝐝. 𝐈𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞 𝐧ä𝐫𝐯𝐢𝐬ü𝐬𝐭𝐞𝐞𝐦 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐥𝐨𝐨𝐝𝐮𝐝 𝐩𝐢𝐝𝐞𝐯𝐚𝐤𝐬 𝐬𝐭𝐢𝐦𝐮𝐥𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐤𝐬, 𝐢𝐧𝐟𝐨𝐯𝐨𝐨𝐠𝐮𝐝𝐞𝐤𝐬 𝐣𝐚 𝐤𝐚𝐭𝐤𝐞𝐬𝐭𝐮𝐬𝐭𝐞𝐤𝐬. 𝐒𝐞𝐞𝐭õ𝐭𝐭𝐮 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐯𝐚𝐝 𝐣ä𝐫𝐣𝐞𝐬𝐭 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐦𝐚𝐤𝐬 𝐨𝐬𝐤𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐥𝐮𝐮𝐚 𝐯𝐚𝐢𝐤𝐮𝐬𝐭, 𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐮𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐞𝐧𝐝𝐮𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐝𝐚𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐤𝐨𝐧𝐝𝐢.
Dr Anne-Mai Heinlaid
Psühhiaater
