Pereterapeut Meili Heero

05/05/2026

„Ema läks kohvikusse, isa on täna lapsehoidja...“
Kas pole mitte tuttav lause? Justkui oleks isa lihtsalt abiline, kes „valvab“ last seni, kuni pärisvanem tagasi jõuab.

Aeg on see müüt purustada. Isa ei ole lapsehoidja. Isa on lapse arengu üks peamisi vundamente. Teadus kinnitab, et isa roll on lapse elus täiesti unikaalne ja seda ei saa asendada millegi muuga.

Mida isalik kohalolu lapsele annab?

Kui isa on lapse elus emotsionaalselt kohal, loob see lapse tulevikuks tugeva vundamendi:

• Sotsiaalne julgus ja enesejuhtimine: Lapsed, kelle isad on kaasatud, on teistega suheldes enesekindlamad ning suudavad oma emotsioone ja käitumist paremini reguleerida.

• Edu koolipingis: Soe ja turvaline suhe isaga varajases eas peegeldub hiljem akadeemilises edukuses. Huvitaval kombel on neil lastel sageli tugevam loogiline mõtlemine ning paremad matemaatika- ja lugemisoskused.

• Emotsionaalne kaitsekilp: Varajane lähedus isaga on investeering lapse vaimsesse tervisesse – uuringute kohaselt on neil lastel täiskasvanueas oluliselt väiksem risk kogeda depressiooni.

Kõik saab alguse turvatundest 💛

Isa hool ja kannatlikkus lapse esimestel eluaastatel kasvatavad lapses veendumuse, et maailm on turvaline paik. See sisemine rahu annab lapsele julguse võtta vastu uusi väljakutseid, õppida avatud meelega ning jääda püsti ka siis, kui elu toob ette keerulisi olukordi.

👉 Kas oled märganud, kuidas isa kaasatus on muutnud Sinu lapse enesekindlamaks või julgemaks?

13/03/2026

“…mida varasemas nooruses inimene nutitelefoni kasutama hakkas, seda suurema tõenäosusega on tal täiskasvanuna vaimse tervise probleeme.”

Üleilmne uuring näitab, et noorte vaimne tervis on viimastel aastatel järsult halvenenud. Kui vanemate põlvkondade näitajad püsivad stabiilsed, siis 18–34-aastaste seas on vaimsetes raskustes juba üle 40 protsendi. Uuring seob kriisi muu hulgas nutikasutuse, nõrgemate peresuhete ja elustii...

02/03/2026

Masking can look like “coping”… but it’s often survival.

So many autistic and neurodivergent children work hard all day to appear “fine” — copying what others do, forcing eye contact, holding in stims, staying quiet, staying helpful, staying small.

And then they get home and fall apart.
Not because they’re being difficult.
Because their nervous system has been holding its breath.

If we only support what we can see, we’ll miss the child who is struggling in silence.
This is your reminder: masking isn’t comfort. It’s cost.

Masking: The Toolkit for Parents and Educators — via Linktree Shop in Bio.

27/02/2026

„Vaata, ma joonistasin koela!“ hõikab pisike põnn ja näitab uhkelt joonistust, millelt „koela“ ära tundmine nõuab head kujutlusvõimet. „Vaata, ma hüppan!“ teatab ta hetke pärast. Nojah, aga sul on parajasti telefonikõne pooleli. Kuna emmed-issid teavad, et tuleb tunnustusega rea...

12/02/2026

Vanemaks olemine pakub nii rõõmu, põnevust kui kasvamist ja muutustega kohanemist. Samas on hetki ja muresid, millega on keeruline toime tulla.
www.tugevsuhe.ee

„Vanemaks saamine muutis mitte ainult mind, vaid ka meie omavahelist suhet. Me õppisime lahendama täiesti uusi vaidlusi. Näiteks selle üle, miks laps tahab keset suve panna talvejope selga või kas peab tunde viibima mänguväljakul, kui käimas on jalka MM. Need tunduvad tagantjärele tühised asjad, aga väsinuna muutuvad nad kõigi osapoolte jaoks suureks.

Ühel õhtul vaidlesime kümme minutit selle üle, kelle kord on aidata lapsel sokid üles leida, kuni saime aru, et sokid ei olnudki üldse kadunud – laps kandis neid lihtsalt mõlemas käes.

Pereks kasvamine ei tähenda romantilist üksmeelt ja harmooniat igas hetkes. See tähendab õppimist, kuidas olla samas paadis ka siis, kui oled väsinud, ärritunud ja tunned, et annad rohkem kui saad. On päevi, mil üks meist aerutab kindlasti rohkem kui teine, ja on päevi, mil üks lihtsalt hoiab piltlikult paati uppumast. Ja teadmine, et keegi on sinu poolel, on see, mis teeb pereks kasvamise võimalikuks. Oluline ongi, et kumbki ei jääks üksi tundega, et tema pingutus ei loe.“

- Silver

2026. aastal tähistame vanemluse aastat, et tuua vanemlus paremini nähtavale ja rääkida ausalt nii rõõmudest kui ka keerukatest hetkedest. Vaja pole täiuslikkust – tähtis on hooliv kohalolek, lapse huvidest lähtumine ja teadmine, et abi küsimine on loomulik osa vanemaks kasvamisest.

24/01/2026

https://eeter.err.ee/1609920250/psuhhiaater-madis-parksepp-eestlased-usuvad-ravimitesse-rohkem-kui-endasse

Psühhiaater Madis Parksepp rääkis portaalile Eeter antud intervjuus, et eestlased usuvad pigem tablettide imejõusse kui iseenda suutlikusse oma elustiilis vajalikud muudatused teha. Parksepp tõdes, et aina enam hääbuva silmast silma suhtlemise tõttu kaotame ajapikku oskuse luua ja hoida läh...

01/12/2025

“ Üldiselt algab psühhiaatriline ravi harva ravimitest. Enamasti algab see patsiendi nõustamisega, kuidas oma elukorraldust tervislikumaks muuta. /…/Järgmine samm on psühhoteraapia – laste ja noorte puhul eelistatult pereteraapia ehk süsteemne, kogu lähivõrgustikku kaasav teraapia ning vajadusel alles viimases järjekorras ravimid” M. Parksepp

Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht, psühhiaater Madis Parksepp, kas psüühikahäireid on lastel ja noortel endiselt palju? Jah, neid on palju, kusjuures oluline on kahel mõistel vahet teha. Sageli räägitakse vaimse tervise muredest, millest üks osa on psüühikahäired. Vaimne tervis o...

13/11/2025

Loodan, et see artikkel aitab kaubanduskeskustes ja parkides viibivaid noori paremini mõista. Sest mitte kõik lapsed ei kasva toetavas ja turvalises keskkonnas, kuid ometi suudadavad nad toetada üksteist ja koos unistada. Suur tänu ja kummardus MONOTAJATELE❤️

Paljudele noortele on Tammsaare park või Balti jaama ümbrus ainus koht, kus nad olla tahavad.

30/09/2025

Igaühte ei kuula kõik. See, kes räägib, selle sõnal peab olema kaal. Täiskasvanud kuulavad ka seda, keda nad teavad ja tunnevad. Arvavad, et ta räägib ausalt ja tunneb asja. Pole mõtet kuulata ju muidu. Miks laps peaks kuulama? Eriti veel, kui see, kes räägib on tige, õel, jõhker, hoolimatu, plärtsub. Ise käitub nii, teistelt nõuab naa.

Eeskujul on nii suur tähendus, et seda üle tähtsustada võimalik ei ole. Sõnadel on vähem jõudu kui eeskujul. Eriti hull on, kui räägitakse üht, tehakse teist ja mõteldakse hoopis kolmandat moodi. Laps märkab seda hetkega. Lapsevanem, õpetaja, vanavanem peaksid ideaalis olema eeskujud, mitte tagakujud.
Eeskuju sarnane sooviks olla, tagakuju sarnane üldse mitte.
Eeskuju võib olla nii reaalne inimene kui ka välja mõeldud tegelane näiteks filmist, raamatust, muinasjutust, ajakirjast.

Koolis peaks käima kogu perekond, mitte vaid laps. Ja kui kodus on sootuks teistsugune käitumine, arusaamine ja suhtumine kui koolis, siis kaastunne sellele lapsele. Siis on asjad väga pahasti.
Lapsevanemad ei tohiks mingil juhul olla rumalamad kui laps. Need arusaamad, mida kool vahendab, peavad olema kooskõlas perekonna ootustega. Sealhulgas vanavanemate ootustega.

Vikerraadio saates “Käbi ei kuku” intervjueeritakse kuulsaid vanemaid ja lapsi. Üks küsimus on alati ka lapsepõlvest meelde jäänud tähtsatest isikutest. Väga harva on keegi muu, aga põhiliselt vanaema. Vanaisa mõnikord ka. Pärast seda tulevad teised. On suur õnn, kui on selline vanaema, kelle seeliku tagant ei saa kätte mitte keegi. Ja kes andestab ja lohutab.

Seda last pole olnud, kes ei teeks vallatust. Arukas laps teeb vallatust kogu aeg. Suuremat rõõmu vanavanemale pole, kui lapselaps, kes iga kolme minuti tagant mõtleb välja midagi uut, mida uneski poleks osanud näha.

Väga tähtsaks vanavanemliku eeskuju vahendiks on tunnustus. Imestamine, kui targasti laps käitub. Omavahel suhelda saavad vaid subjektid – kes mõlemad teineteist austavad, usaldavad ja teise tundeid oluliseks peavad.

Kui keegi arvab end olevat eeskuju, aga tegelikkuses kohtleb teisi manipuleerimise objekti, käskude-keeldude tõmmata-lükata, tujude maandamise märklauana, siis loob ta eeldusi sotsiaalse invaliidi tekkimiseks. Kes ise kunagi subjektiks tõustes omakorda teistega manipuleerima võib asuda. Normaalne lapsevanem ja vanavanem ise sellist manipuleerimist lapsele ei tee. Ja ei lase seda lapsele osaks saada ka kuskil mujal.

https://vooglaid.org/toode/vanaisa-uued-lood/