06/07/2026
Kohalolu ei juhtu alati. Aga kui juhtub, on selles midagi väga rahustavat.
Vahel piisab ühest väikesest harjutusest, et kogeda tuttavat tegevust täiesti uuel viisil:
“Mina valmistasin ja jõin täna kohvi nii, et püüdsin olla selles tegevuses täiega kohal ja märgata detaile. Keetsin pliidil vee, panin musta kohvipuru suurde lumivalgesse kruusi, lasin purul aeglaselt lusikaotsaga tassi põhja pudiseda. See ei voola nagu liiv, ühtse joana, vaid kohati suuremate tükkidena. Ilmselt oleneb see ka sordist ja niiskusest jmt. Kohv kohvipurgis lõhnab hoopis teisiti kui tassis ja täiesti eriliselt lõhnab see siis kui kuum vesi on purule valatud. Segasin ja jätsin siis rahule. Hingasin kohvilõhna. Jälgisin kuidas pinnale kerkinud kohvipurukesed tasapisi põhja hakkasid vajuma kui vee liikumine lõppes. Taipasin end ühel hetkel mõttelt, et nagu ei tahakski juua, et pole nagu vaja, kohviisu sai nagu täis… siiski võtsin lonksu ja paar veel ja rohkem ei vajanud. Lõhn oli enne kutsuvad ja meeldivam, kuid maitse mõrkjas ja piisas küllastumiseks vähesemast kui oleks arvanud. Järgmisel korral teen väiksemasse tassi.” – Nele
Kui soovid seda harjutust ise proovida ja tuua oma argipäeva rohkem kohalolu, leiad juhendi minu e-poest. 🌿https://pillesormus.eu/toode/tegevuse-teadvustamise-meditatsioon-mp4/