TBRI Eesti

15/06/2026

Ja nüüd mikrokvalifikatsiooni kursuse "Inimesekeskne sekkumispraktika: trauma- ja kiindumusteooria ning usaldussuhted" registreerumine avatud! Jah, kursus on TLU tasuliste seas, aga sügisest kevadeni on võimalik ennast korralikult täiendada nii traumateadlikkuse kui tõenduspõhiste sekkumiste töövahenditega. Kui sinu töö eeldab sügavuti tööd inimestega, kui sa tahad midagi süsteemselt muuta senistes lähenemistes, organisatsioonide töökorraldustes, näha püsivaid muutusi elukogemustes kahjustada saanud inimeste eludes ja palju muud - siis võib see olla just sulle! Ja kui need teadmised toetavad ja aitavad keerulistes olukordadesse sattunud sihtgruppe, siis seda enam tavapopulatsiooni sihtgruppe (lasteaiad, koolid, töökohad jne.).

Küsitakse, kas on vahet üksiskutel tavakursustel, mida TLU pakub samuti täiendkoolituse alt ja MKV'l? Kursuse läbiviija Jane Snaith panustab MKVsse kindlasti rohkem akadeemilise lähenemise vaateid, aga täiendab seda ka teadlikult kõigega, mis vähegi kättesaadav valdkonna teadmistest.

01/06/2026

Meil on suurepärane info - TBRI kui tõenduspõhine sekkumine on toodud Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi mikrokvalifikatsioonide õppekavasse ja juba sellel sügisel saab soovi korral asuda traumateadlikkusse sügavamalt sisse vaatama mikrokvalifikatsioonikursuse "Inimesekeskne sekkumispraktika: trauma- ja kiindumusteooria ning usaldussuhted" raames.

Kursuse kohtade arv on loomulikult piiratud, seega vaata ise või jaga oma kolleegidega, kes on sellest huvitatud:

01/06/2026

1. juuni - ARVESTA LAPSEGA JA VAATA TALLE SOOJALT SILMA!

Käesoleval aastal on aktsiooni "Teeme lapsele pai” fookuses lapsega arvestamine ja temaga vestlemine samal kõrgusel – silmast silma. Sel moel lapsega suheldes anname märku, et ta on meie jaoks oluline, me arvestame temaga ja teeme talle turvatunnet kasvatava pai.

Kas silmade kaudu on võimalik tunda kontakti teise inimesega?

Jah, täiesti võimalik.

Pilkkontakt on üks võimsamaid viise kontakti loomiseks, sügavate emotsionaalsete reaktsioonide käivitamiseks ja läheduse tekkeks.

Kui hoiad kellegagi pikemat aega silmsidet, toimub mitu füüsilist, psühholoogilist ja neuroloogilist protsessi:

**Ajukeemia:**
Uuringud näitavad, et vastastikune pilgu hoidmine käivitab oksütotsiini vabanemise. Oksütotsiini nimetatakse sageli „armastuse-” või „kiindumushormooniks“, sest see soodustab läheduse ja kontaktis olemise tunnet. Samuti võib vabaneda dopamiini, mis parandab meeleolu ning tekitab naudingut ja kiindumust.

**Empaatia ja usaldus:**
Teise inimese silmadesse vaatamine võimaldab ajul kiiresti töödelda emotsionaalseid vihjeid. See võib suurendada empaatiatunnet ning panna sind tundma end turvalisemalt, mugavamalt ja usaldavamalt.

**Tõmme:**
Kui inimeste vahel on vastastikune huvi, laienevad pupillid loomulikult. Selle alateadliku signaali tajumine võib vallandada adrenaliinilaksu või tugeva „keemia“ tunde, mõnikord isegi täiesti võõra inimesega.

**Haavatavus:**
Pilgu hoidmine tähendab, et lubad teisel inimesel end näha ning jääd ise ka sellesse hetke. See jagatud haavatavus võib olla kiire tee emotsionaalse läheduse kujunemiseni.

https://fb.me/e/9jj49x1R4

28/05/2026

Kui paljud vanemad vajavad tänases maailmas lisatöövahendeid ja -tuge?

Oleme kokku pannud ka TBRI vanemlusprogrammi (laiemale lapsevanemate ringile) õppekava, kus 16 kohtumise jooksul saab oma tööriistakasti tunduvalt täiendada:

• parandada vanemlikke oskusi ja lapse ning täiskasvanu vahelisi suhteid;
• suurendada teadlikkust trauma ja kiindumussuhte mõjust lapse arengule ja käitumisele;
• arendada täiskasvanu eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi;
• õpetada praktilisi TBRI® strateegiaid lapse emotsionaalseks toetamiseks;
• vähendada konfliktseid suhte- ja reageerimismustreid;
• toetada turvalise kiindumussuhte kujunemist.

Kes suudaks selle ainult maha müüa rahastajatele ja TBRI põhimõtete vajalikkust selgitada sinna, kust rahakott on? Huvi korral võta ühendust, õppekava olemas, koolitajad olemas. Vaja ainult väljundit.

Kui küsida täna kasuvanematelt, mis tundub vanemluses praegu kõige raskem, jäävad esikohale võrdselt kaks vastust:

• LAPSE tugevate emotsioonide ja käitumisega toimetulek
• ISEENDA rahulikuks jäämine ja kontakti säilitamine keeruliste hetkede ajal.

See on loogiline, sest need kaks asja on sügavalt seotud.

Kui laps karjub sulle üle toa, lööb ukse pauguga kinni, keeldub autosse tulemast või ütleb, et vihkab sind, mõjutab see ka sind ennast.

Sinu lapse stress ja valu jõuavad sinu kehasse, emotsioonidesse, mõtetesse ja reaktsioonidesse.

Ja kasuvanemaks olemine nõuab neis hetkedes sinult uskumatult palju eneseregulatsiooni.

Jääda tasakaalukaks siis, kui kõik tundub kaootiline.

Säilitada kontakt siis, kui laps tõrjub kontakti.

Võtta tempo maha siis, kui kogu sinu olemus tahab, et see hetk lihtsalt lõpeks.

See on raske, eriti siis, kui need mustrid on kestnud kuid või aastaid.

Paljud vanemad arvavad, et eesmärk on mitte kunagi tunda frustratsiooni, ülekoormatust, viha või tasakaalutust.

Aga see ei ole realistlik.

Tõde on see, et sinu võime jääda rahulikuks ja säilitada kontakt mõjutab otseselt seda, kui talutavad need rasked hetked tunduvad.

Ja need rasked hetked mõjutavad omakorda otseselt sinu võimet jääda rahulikuks ja säilitada kontakt.

Need toidavad teineteist.

Ja just seepärast võib kasuvanemaks olemine mõnikord tunduda nii lakkamatult kurnavana.

Sa püüad aidata lapsel tunda end turvaliselt ja tasakaalus ja samal ajal toime tulla ka sellega, mis sinus endas selle protsessi käigus aktiveerub.

Mõlema raskuse taga on sama tegelikkus: kaks ülekoormatud inimest, kes püüavad koos leida tasakaalu.

Ja see tähendab, et eesmärk ei ole täiuslikkus.
✨ Eesmärk on suhte taastamine.
✨ Eesmärk on tagasi kontakti pöördumine.
✨ Eesmärk on aidata teil mõlemal tunda end piisavalt turvaliselt, et taas kontakti tagasi tulla.

20/05/2026

Üks suurimaid surveid, mida oma töös näen, on ootus lapsi „korda teha“.
Seda öeldakse harva otse välja, aga see on olemas. Koosolekutel. Aruannetes. Selles, kuidas edusamme mõõdetakse.
Kui kiiresti käitumine paraneb? Sellega on seotud väljaütlemata ajakava, justkui peaks see järgima etteaimatavat rada. Justkui õige strateegia, õige sekkumise ja õige pingutustasemega peaksid asjad hakkama sujuvalt lahenema. Kahjuks aga trauma nii ei toimi.
Kui hoolitsed lapse eest, kes on kogenud traumat, võib see surve vaikselt kujundada sinu enda reageerimist. Hakkad rohkem keskenduma tulemustele kui käitumise põhjuste mõistmisele.
Lapsed, kes on traumat kogenud, ei vaja parandamist. Nad peavad tundma end turvaliselt. Nad vajavad järjepidevust. Nad vajavad täiskasvanuid, kes suudavad jääda kindlaks isegi siis, kui asjad tunduvad aeglased või ebakindlad.
Minu kogemuse kohaselt toimub muutus siis, kui me lõpetame tulemuste tagaajamise ja hakkame keskenduma suhtele.
See pole alati lihtne, eriti kui teised ootavad nähtavaid muutusi. Kuid tõeline ja püsiv edasiminek tuleb harva survestamisest.
See tuleb aja jooksul loodud turvalisusest, järjepidevusest ja usaldusest.

One of the biggest pressures I see in my work is the expectation to “fix” children.

It’s rarely said outright, but it’s there. In meetings. In reports. In the way progress is measured.

How quickly is the behaviour improving?

There’s an unspoken timeline attached to healing, as though it should follow a predictable path. As though with the right strategy, the right intervention, the right level of effort, things should start to resolve neatly. But sadly, trauma doesn’t work like that.

When you’re caring for a child who has experienced trauma, that pressure can quietly shape how you respond. You start focusing more on outcomes than understanding what’s driving the behaviour.

Children who have experienced it don’t need fixing. They need to feel safe. They need consistency. They need adults who can stay steady, even when things feel slow or uncertain.

In my experience, the shift happens when we stop chasing outcomes and start focusing on the relationship.

That’s not always easy, especially when others are expecting visible change. But real, lasting progress rarely comes from pressure.

It comes from safety, consistency, and trust built over time.

15/05/2026

TBRI levib! Suhtepõhised lähenemised ja sekkumised, mis on kiindumussuhte põhised ja traumateadlikud, on tänastes parimates praktikates ennast tõendanud väga tõhusateks.

Hea meel on teada anda, et USA-Eesti kogemuse jagamise võimalus on ka ülikoolide tasandil. Tänasest on Eestis õpperesisil Karyn Purvis Institute of Child Development tudengite grupp, kellega on ka Tallinna Ülikooli tudengitel võimalus kohtuda:

Seminar keskendub Eesti ja USA kogemuste võrdlusele lastekaitses ning traumateadliku lähenemise rakendamisele töös laste ja peredega.

08/05/2026

Kuna paar inimest ei ole vastanud enam oma varasele registreerumishuvile, on meil nüüd vaba veel kaks kohta Low Arousal koolitusel. Kui sa oled huviline, ja kuna kursus algab juba järgmisel nädalal, siis mõistame olukorda ja saame rääkida osade kaupa tasumise variandist jne. Ära selle mõtte taha kinni jää, et sul pole kusagilt korraga võtta koolituse maksumust. Selles osas saame teha kokkuleppeid. Ja et tõsise huvi korral sa ei jääks kõrvale, kui see on ainus põhjus. Võta ühendust. Hea asi tuleb Eestisse, ja rangelt piiratud grupi suuruses on veel mahtu.

Eelmisest teatest on aeg jõudnud uude aastasse, seega jätkame teavitamist. Kõige agaramad ja teadlikumad inimesed on endale koha broneerinud, aga enne aastavahetust me ei eeldanudki, et info laiemalt kohale jõuab.

Toome maikuus Eestisse Low Arousal Approaches koolituse.

Lisaks TBRI suurepärastele ja universaalsetele põhimõtetele otsisime lahendust TBRI korrigeerimise neljanda taseme jaoks, mida TBRI otseselt ei paku. Ehk siis juba kaitsva kaasamise (lähenemise) olukordadele, kuidas väga keerulise käitumisega toime tulla. Aga samas soovisime, et ka see oleks teaduspõhine ja toetuks kaasaja parimatele teadmistele ja praktikatele. Lõpuks, kohtudes professor Andrew McDonnelliga Suurbritanniast ja kuulates tema avastusi ja vaadet keerulisele käitumisele, saime aru, et oleme midagi leidnud!

Low Arousal Approach põhineb empiirilistel uuringutel ja parimatel praktikatel ja kogemustel keerulise käitumise haldamise valdkonnas. See on kogu võrgustiku koostööl põhinev lähenemisviis, mis hõlmab multidistsiplinaarset meeskonda, kuhu kuuluvad nii toetust vajava isiku/kliendi lähedased, õpetajad ja/või kõik teised spetsialistid, kes töötavad koos välja ja rakendavad strateegiaid, mis on järjepidevad kõigis keskkondades, kus inimene võib viibida. See koostööl põhinev lähenemisviis tagab käitumise haldamises järjepidevuse, prognoositavuse ja tõhususe, mis aitab kaasa inimese positiivsete tulemuste edendamisele pikas perspektiivis.

Keeruliste vajadustega laste ja täiskasvanutega töötamine võib olla uskumatult mitmekülgne, aga ka huvitav. Nende sise- ja väliskeskkonna keerukus tekitab neis sageli stressi, mis omakorda põhjustab mõtete, tunnete ja käitumise düsregulatsiooni, kui nad üritavad stressiga toime tulla.

Traditsioonilised koolitused mis keskenduvad „agressiivsele käitumisele“ või „keerulisele käitumisele“, pööravad eelkõige tähelepanu jälgitavatele käitumismustritele, käsitlemata neid ajendavat stressi. See traditsiooniline lähenemisviis toob sageli kaasa nii vastumeelsust tekitavate sekkumiste, ebavajalike piiravate praktikate kui traumade märkimisväärse suurenemise, mida kogevad nii toetust vajavad isikud kui ka neid toetavad tugispetsialistid.

Suurbritanniast pärit organisatsioon Studio 3 on sõltumatu organisatsioon, mis pakub mitmesuguseid kliinilisi ja coachingu teenuseid üksikisikutele ja organisatsioonidele. 1990. aastal asutatud Studio 3 edendab positiivse psühholoogia ja Low Arousal Approaches ideaale, filosoofiaid ja kasutegureid ning pakub stressirohkete olukordade haldamiseks Low Arousal Approaches lähenemisviisil põhinevat kursust Managing Signs of Distress. See lähenemine sõnastab ümber käitumisele keskenduva arutelu, juhtides tähelepanu stressile, toimetulekule ja traumakogemustele.

Koolitusel osalejaid ajendatakse mõtlema oma rollile tugevat stressi kogeva inimese toetajana viisil, mis on tõepoolest toetav, etteaimatav ja soodustab usaldusväärsete ja tingimusteta suhete arengut.

Kursus toob välja ka professionaalsete eneseanalüüsipraktikate olulisuse, mis aitavad pidevalt parandada pakutava toetuse kvaliteeti, aidates paremini mõista neid inimesi, kelle heaks me töötame ja keda me toetame.

Nüüd ongi meil rõõm välja hõigata esmane info:
Low Arousal Approach koolitus toimub Tallinnas 11.-13.mai 2026. Koht: Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Mäealuse 2/4, Tallinn. (Täpsem info saadetakse juba osalejatele)

Kuna koolitus on aktiivõppega, rohke lisamatarjali ja -lugemisega, samuti võimalusega edasi liikuda koolitaja tasemele, siis koolitus toimub inglise keeles. Seetõttu on ka lisatud koolituse info visuaal inglise keeles.

Koolitusgrupi kohtade arv on kindlalt piiratud, seega anname varakult teada, et tõsised huvilised saaksid mõelda ja otsustada.
Koolituse hind on 720 eur. Hinna sees on ka koolitusel vajaminevad materjalid ja kohvipausid.

PS. Esimese taseme läbimisel on võimalik edasi liikuda Low Arousal Approach koolitaja koolitusprogrammi, mis toimub juba Suurbritannias.

Huvi korral ja registreerumiseks (ja endale koha tagamiseks) palun kirjutage: [email protected]. Saadame ka lähemat infot sisu kohta, mis siia kõik ei mahu.

16/04/2026

Kiindumussuhe - imeline võimas instrument, mis on meisse programmeeritud, et meist täisväärtuslik inimene kasvaks - kui see on kahjustatud trauma poolt, pole ilus. See võib olla muutunud väga koledaks ja määrdunuks. Selle puhtaks pesemine, et selle tõeline ilu välja tuleks, on väga suur töö.. AGA MITTE VÕIMATU.

TBRI põhimõtted aitavad toksilisest stressist paranema hakata.

Kiindumussuhe, kus on traumat, pole armas. Seal ei ole kallistusi ja kontakti loomist. See on tõrjumine, trots, kontroll ja laps, kes sisuliselt survestab sind esimesena lahkuma. Kui sa jääd ootama, et läheduse pakkumine tõestaks, et see toimib, siis sa jäädki sellest ilma.

Need lapsed on varakult õppinud, et lähedus teeb haiget. Seega, kui nad hakkavad seda tundma, siis nad suruvad vastu. Valetamine, proovilepanek, plahvatavad emotsioonid, sulgumine. See ei ole manipuleerimine. See on kaitse. Nende aju ütleb, et see ei lõpe kunagi hästi.

Sa ei saa last veenda sõnadega usaldama. Sa näitad seda. Ikka ja jälle. Sa jääd rahulikuks, kui tema seda ei tee. Sa teed seda, mida sa lubasid teha. Sa parandad kontakti, kui sa ise selle ära rikud. Usaldus kasvab välja igavatest, tüütutest ja järjepidevatest hetkedest, mitte suurtest emotsioonidest.

Ja jah, tavaliselt lähebki asi kõigepealt hullemaks. Kui ta hakkab arvama, et sa võidki tegelikult jääda, testib ta sind väga sügavuti. Ütleb asju, mis sind haavavad. Loob kaost, sest rahulik olek tundub vale. See ei ole lugupidamatus. Sellega ta küsitleb, kas sa oled ikka veel olemas.

Piirid on endiselt olulised. Aga kõik reeglid, kus pole kontakti, tunduvad tõrjumisena. Igasugune struktuurita kontakt tundub ebaturvaline. Sa pead hoidma mõlemat.

Kiindumus ei paista alati armastuse moodi. Mõnikord tundub, et ta käitub nii ainult sinuga. Või küsib sama asja kümme korda. Või ütleb sulle lõpuks midagi rasket. See on usaldus.

See töö on raske. See keerab sind pahupidi. Aga isegi kui ta läheb, mäletab ta täiskasvanut, kes kunagi ära ei läinud. See jääb temasse.

18/03/2026

„Kõik muutub võimuvõitluseks.“

Sa palud lapsel teha midagi lihtsat – riidesse panna, nutiseade välja lülitada, õhtusöögiks laua taha tulla – ja äkki oledki PATISEISUS.

Sa hoiad piire.
Laps surub vastu.
Sa tugevdad neid.
Lapse käitumine VÕIMENDUB.

Ei lähe kaua aega, kui olete mõlemad selle pinge sees ja olukord läheb AINA KEERULISEMAKS.
Kui see kordub ikka ja jälle, on lihtne hakata arvama, et laps üritab KÕIKE KONTROLLIDA.

Et ta katsetab su piire.
Paneb sind proovile.

Aga see, mis pealtnäha kontrollina tundub, on sageli midagi hoopis muud.

✨ See on lapse viis TURVATUNNET LUUA

Kui lapse varase elu kogemused olid ettearvamatud, hirmutavad või üle jõu käivad, õppis ta, et peab PIDEVALT VALVEL olema.
See muster ei muutu lihtsalt kasuperes või koolis turvaliste täiskasvanute juures olles.

See on SÜGAVAL ja mõjutab jätkuvalt seda, kuidas laps praegu, olevikus reageerib. Seega tekitavad kõige väiksemad asjad temas jätkuvalt ärevust – isegi kui ta on sinuga täiesti turvalises olukorras ja sügavalt armastatud.

Kui talle öeldakse, mida teha, või ta seisab silmitsi muutustega või ei tea, mis edasi saab, võib see kiiresti ÄREVUSE ESILE KUTSUDA.

Ja kui see juhtub, järgneb KÄITUMINE.

See ei ole sellepärast, et laps tahaks sinuga vastasseisu.

➡️ See on sellepärast, et ta üritab TAASTADA TURVATUNNET.

Üks kõige kasulikumaid viise sellest tsüklist välja saamiseks on HAKATA MÄRKAMA neid hetki, mil sellised vastasseisud kipuvad aset leidma:
• Kooliminekuks valmistumine
• Nutiseadmete väljalülitamine
• Kodust väljumine
• Üleminek ühelt tegevuselt teisele
• Magamamineku aeg

Kui sa tead olukordi, mis kipuvad võimuvõitlust esile kutsuma, on sul võimalus neile TEISITI läheneda.

Selle asemel, et reageerida siis, kui lahing on juba alanud, võid MÕELDA ETTE, mis võiks aidata lapsel end enne seda hetke turvalisemalt tunda.

Mõnikord näeb see välja nii:
• Lapse teavitamine enne muutusi
• Kahe lihtsa valiku pakkumine
• Rutiinide etteaimatavus
• Hetke aeglustamine kiirustamise asemel
• Kontakti loomine enne palve või soovi esitamist

Sellised väikesed muudatused aitavad VÄHENDADA OHUTUNNET, mida laps võib tunda.

Ja kui laps TUNNEB ENNAST TURVALISEMALT, on palju väiksem tõenäosus, et ta võitleb kontrolli enda käes hoidmise eest.

Võimuvõitlus näeb sageli välja nagu trots ja vastuhakkamine.
Kuid väga sageli on see lapse viis sulle öelda, et miski tundub talle ebaturvaline.

✨Kui hakkad reageerima käitumise taga peituvale hirmule, hakkavad vähenema lahingud, mis varem tundusid lakkamatult kestvad.

27/02/2026

Enamik meist on kasvanud traditsioonilises kasvatusstiilis. Ja see oli üles ehitatud KONTROLLI ümber. Kasvatamiseks ja eksimuste korral ümbersuunamiseks:

- Privileegid (hüved) eemaldati.
- (reguleerivast) Kontaktist jäeti ilma.
- Tugevdati tagajärgi.
- Kiiresti võeti jõupositsioon (“sest mina ütlen nii!”).

Need mustrid on kujundanud seda, kuidas meie ise kasvatame.

Seega, kui laps on reguleerimata, tõrjub sind või tema käitumine ja/või emotsioonid eskaleeruvad kiiresti, on loomulik vaikimisi lähtuda sellest, mis on sulle tuttav.

Ja pöörduda traditsiooniliste kasvatusstrateegiate poole.

! Kontroll tundub tõhus.
! Tagajärjed tunduvad olevat jõulised vahendid.

Ja surve all tunduvad jõulised vahendid turvalisemad kui kontakt.

Mõistmine, et käitumine kommunikeerib meile mingit põhjust, on üks asi. Selle silmas pidamine, kui laps sulle näkku karjub, on hoopis midagi muud.

Reguleerituna püsimine, kui laps endast välja läheb, on kõige alus. Kuid selle hoidmine hetkel, kui sa tunned end rünnatuna, kurnatuna või tüdinuna, on oskus, mis nõuab harjutamist.

Tõeline töö traumakogemusega lastega ulatub kaugelt üle koolituste piiride, kus strateegiaid ja tööriistu õpetatakse.

Tegelik töö seisneb võimekuse loomises neile ligi pääseda, kui sinu enda närvisüsteem on rünnaku all ja aktiveeritud.

Mis võib aidata:
• Käitumise läbitegemine (korduvalt) rahulikes tingimustes
• Reguleerumise harjutamine enne, kui seda vaja läheb
• Pausi tegemise (emotsionaalsuse peatamise) võime tugevdamine
• Tolerantsuse suurendamine lapse tugevate emotsioonide suhtes
• Kellegi olemasolu sinu kõrval, kes aitab märgata hetke, mil vana muster hakkab sisse hiilima

Töö traumakogemusega lapsega eeldab sul püsivalt rahulikuks jäämist, samal ajal kui kõik su sees tahab olukorra kiiresti lõpetada.

Ja kui sa suudad seda järjepidevalt teha:
✨ Hakkab laps usaldama, et rasked hetked ei tähenda eemale lükkamist.
✨ Et vigade tegemine ei ole võrdne kontakti katkestamisega.
✨ Et tugevad tunded ei tähenda, et suhe on ohus.

Siin toimubki tervenemine.
Mitte teoorias.
Olukorra kõige pingelisemas hetkes.

PS: Teadmine, mida teha, ja võime seda surve all päriselt teha on kaks eri asja. Kui oled väsinud sama mustri kordumisest keerulistel hetkedel, pöördu meie TBRI praktikute poole. Vaatame, kus salvestunud muster käivitub ja mida on vaja muuta.