Kai Rohulaid FIE

02/09/2026

"Tütar (3 a) lõi ema. Selle peale ütles ema talle rahulikult, et see pole karistus, aga palun mine istu sinna tugitooli ja tee näpuhingamist (puhu näppude peale). Laps tegi seda hästi kiiresti ning lootis, et nüüd on hästi. Ema ütles, et see ei loe, ning laps tegi uuesti, seekord aeglasemalt, ja rahunes kenasti.

Hiljem seadis ema reegli, et edaspidi peab laps iga kord, kui ta lööb, tegema samamoodi nagu seekord. Laps oli alguses pahane ja puksis vastu, aga lõpuks leppis. Praegu peab ema seda veel meelde tuletama, aga enam pole see lapsele nii võõras."

Lugu jagas vanemlusprogrammi „Imelised aastad” grupijuht Kärt Kase.

2026. aastal tähistame vanemluse aastat, et tuua vanemlus paremini nähtavale ja rääkida ausalt nii rõõmudest kui ka keerukatest hetkedest. Vaja pole täiuslikkust – tähtis on hooliv kohalolek, lapse huvidest lähtumine ja teadmine, et abi küsimine on loomulik osa vanemaks kasvamisest.

28/08/2026

EBAPIISAVUSTUNDEST SISEMISE VABADUSENI

Enesekaastunde süvakursus häbi ja ebapiisavustundega töötamiseks

„Ma ei ole piisav sellisena, nagu olen.“

See tunne võib saada meis hääle siis, kui eksime, kogeme kriitikat, erineme teistest või kardame, et meid ei mõisteta ega võeta omaks. Mõnikord ilmub see vaid teatud olukordades, teinekord saadab meid aastaid – pannes end varjama, teiste heakskiitu otsima, lõputult pingutama või ennast karmilt kohtlema.

Ebapiisavustundega käib sageli kaasas häbi. Häbi võib muuta meid väikeseks, vaikseks ja ebakindlaks, kuid väljenduda ka solvumise, viha või tugeva alandatuse tundena. See võib röövida julguse ennast usaldada, oma vajadusi kuulata, piire seada ja olla teistega koos päriselt iseendana.

Sellel kursusel uurime, kuidas häbi ära tunda ning märgata selle mõju meie enesetajule, suhetele ja valikutele. Õpime kohtuma häbi ja ebapiisavustundega teadveloleku ja enesekaastunde abil – nii, et enesekriitika, varjamise või tuimestamise asemel muutuks kättesaadavamaks toetav ja tark osa meist.

Kursus ei luba, et me ei tunne enam kunagi häbi. Küll aga saame õppida, kuidas häbi keskel enda juurde jääda, ennast toetada ning teha valikuid, mis lähtuvad rohkem meie tegelikest vajadustest ja väärtustest.

See on teekond suurema eneseusalduse ja sisemise vabaduse poole – vabaduse olla ebatäiuslik, nähtav ja rohkem iseenda moodi.

Kursus põhineb Chris Germeri ja teiste Mindful Self-Compassion programmi juhendajate loodud kursusel Self-Compassion for Shame. Osalemine eeldab varasemat kokkupuudet teadveloleku ja enesekaastunde praktikatega või 8-nädalase enesekaastunde kursuse läbimist.

Kursust juhendab Anni Kuusik, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, psühholoog-nõustaja, Self-Compassion for Shame programmi ja MSC Trained Teacher

Osalejate arv on piiratud, osalustasu alates 395€, võimalik taotleda stipendiumi. Vaata lähemalt kursuse kava ja lisajuttu registreerumislingilt!

📅 1.oktoober 2026-22.aprill 2027
📍 Tallinnas: Peaasi pesas, Maneeži 3
🌿 16 kohtumist üle nädala, ühe kohtumise p**kus 1,5 tundi

🔗 Lisainfo ja registreerumine: https://forms.gle/gP5A2xCXBGm5TPG96

28/08/2026

Ootame taas osalejaid tasuta veebikursusele, mis annab esmase sissevaate psühholoogiateaduse telgitagustesse!

📆 Kursus algab 12. oktoobril ja kestab kaks kuud. Liituda on võimalik veel kuni 19. oktoobrini.

🧐 Kursusele on oodatud kõik huvilised, kes soovivad saada põgusat ülevaadet teaduspõhisest psühholoogiast või mõtlevad tulevikus tulla õppima Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti, eriti nt gümnasistid, õppe- ja kasvatustöö läbiviijad, oma töös igapäevaselt inimestega töötajad jne.

🖥 Kursus toimub täielikult veebipõhiselt ning osalejatel tuleb digitaalse tunnistuse saamiseks sooritada nõuetekohaselt iganädalased vahetestid ja kursuse lõpptest.

Loe lähemalt ja registreeru: https://ut.ee/et/koolitused/sissevaade-psuhholoogiasse/e9cb868b-dcc2-efa5-ce93-233e140fc68b

14/08/2026

Lähed lapsele lasteaeda/kooli järele, oodates sooja taaskohtumist, kuid saad nutu, kangekaelsuse või riietumisest keeldumise. Tuttav olukord?

𝗩𝗮𝗮𝘁𝗮𝗺𝗲, 𝗺𝗶𝘀 𝗹𝗮𝗽𝘀𝗲 𝘀𝗲𝗲𝘀 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗹𝗶𝗸𝘂𝗹𝘁 𝘁𝗼𝗶𝗺𝘂𝗯? 👇

• Lasteaias ja koolis teeb lapse aju tohutut tööd: ta järgib reegleid, sobitub rühma, talub müra ja surub oma tunded alla.
• Sinu saabumine annab lapse närvisüsteemile märguande: „Oht on möödas, ma olen turvalises kohas.“ Seepeale laseb laps valla kõik päeva jooksul kogunenud tunded.
• Laps saab end emotsionaalselt „tühjaks laadida“ inimese juures, keda ta kõige rohkem usaldab.

👉 𝗞𝘂𝗶𝗱𝗮𝘀 𝘁𝗼𝗲𝘁𝗮𝗱𝗮 𝗹𝗮𝘀𝘁 𝘁𝗮𝗮𝘀𝗸𝗼𝗵𝘁𝘂𝗺𝗶𝘀𝗲𝗹?

1. Hoidu kohesest ülekuulamisest („Kuidas läks?“, „Mida sa sõid?“) või kiirustamisest („Pane ruttu saapad jalga!“).

Tee nii -> Lase pilk lapse kõrgusele, naerata ja loo esmalt soe silmside või füüsiline kontakt: „Nii hea sind näha, ma igatsesin sind.“

2. Varu kojuminekuks 10 lisaminutit

Kui tead, et garderoobis või autos võib tekkida pinge, ära planeeri graafikut minutipealt. Kiirustav ja närviline vanem süvendab lapse ärevust. Sinu rahulik tempo on lapsele märguanne, et ruumi on ka tema tunnetele.

3. Ära vaidle emotsiooniga

Kui laps teatab, et jope on ebamugav või saapad „valed“, ei ole asi tegelikult saabastes. See on väsimus.
Selle asemel, et seletada: „Need on samad saapad mis hommikul!“, peegelda tunnet: „Sul on täna vist väga p**k päev olnud ja jaks on täiesti otsas. Aitan sul need jalga panna.“

4. Esmane abi: vahepala ja vaikus

Närvisüsteemi kurnatust võimendab tihti tühi kõht. Võta lasteaeda või autosse kaasa väike tervislik snäkk (puuvili, pähklid, vesi). Ära pane autos kohe raadiot mängima ega nõua jutuajamist. Luba lapsel vajadusel 15 minutit vaikuses aknast välja vaadata.

💛 𝗠𝐨̃𝘁𝗲 𝘃𝗮𝗻𝗲𝗺𝗮𝗹𝗲:
Kui laps näitab sinu juuresolekul oma kõige raskemaid tundeid, ei tähenda see, et sa teed midagi valesti. See tähendab, et sina oled tema turvapaik, kus ta ei pea olema vapper ega täiuslik.

12/08/2026

Rutiin loob turvatunde, turvatunne vähendab ärevust

Kui stabiilsed tegevused (näiteks ärkamisaeg, söögikorrad, töörütm või õhtused harjumused) muudetakse automaatseteks rutiinideks, ei pea aju nende peale vaimset energiat raiskama. See vabastab peas rohkem ruumi loovuseks, õppimiseks ja keeruliste probleemide lahendamiseks🧠

07/08/2026

💡Teatud juhtudel on sul õigus riiklikule hüvitisele või lähenemiskeelule
Kuritegu või vägivald võib mõjutada inimese elu veel kaua pärast juhtunut. Lisaks emotsionaalsele traumale võib see kaasa tuua tervisekahju, majanduslikke raskusi või turvatunde kadumise. Sellistes olukordades on sul seadusest tulenevad õigused.

🛡️ Lähenemiskeeld aitab kaitsta inimest ahistamise, ähvardamise või vägivalla eest. Sellega saab piirata või keelata vägivallatsejal sinuga ühendust võtta, sinu läheduses viibida või kindlatesse kohtadesse tulla.

💶 Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud inimesele, kes on Eestis toime pandud vägivallakuriteo tagajärjel saanud raske tervisekahjustuse. Hüvitis aitab katta kuriteoga seotud kulusid, näiteks ravi-, ravimi- ja matusekulusid, sissetuleku kaotust ning teatud juhtudel ka kahjustatud esemete asendamist.

💙 Sa ei pea ise teadma, millised õigused sulle täpselt kohalduvad. Ohvriabitöötajad aitavad selgitada, millised võimalused sinu olukorras olemas on, ning nõustavad ka taotluste esitamisel.

📞 Ohvriabi telefon 116 006 (24/7, tasuta)
💬 Veebivestlus: palunabi.ee

***
Avaldatud seisukohad ja arvamused kajastavad üksnes autorite seisukohti ega pruugi väljendada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.

06/08/2026

Alustasin ATH-täiskasvanute teraapiagruppidega 2023. aastal ning nüüdseks on läbi viidud 9 gruppi, nii Tallinnas kui Tartus. Ühe grupiga katsetasime veebis.
Algul oli aluseks kindel protokoll, millega oli hea ja turvaline alustada. Ühe programmi alusel töötades oli hea koguda tagasisidet ja võrrelda tulemusi.

Kuid aeg liigub edasi. Teadlikkus ATH-st on nelja aastaga tohutult kasvanud, infot on palju, vaikselt arenevad ka teenused. Kümnendat gruppi olen otsustanud teha uue kava alusel, lähtuvalt senisest tagasisidest, kaasaegsetest teadmistest ATH kohta ja ATH-inimestega töö senisest kogemusest.

Oled oodatud minu uude teraapiagruppi ATH-täiskasvanutele, millega alustan 29. septembril. Teraapia peamine eesmärk on õppida tundma ja aktsepteerima oma eripära, osata kohandada oma elukeskkonda vastavalt sellele ning leida just Sulle sobivaid toetusstrateegiaid, sest mitte keegi teine ei saa öelda, mis on Sulle parim!

Registreerimislink on esimeses kommentaaris.

06/08/2026

👀 Alaealise vahistamine tähendab, et kusagil on abi jäänud liiga hiljaks

Möödunud nädalal võeti prokuratuuri taotlusel vahi alla 16-aastane tüdruk, keda kahtlustatakse Rakveres võõra mehe ründamises ja peksmises. Arvestades tüdruku varasemaid vägivallakuritegusid ja vargusi leidis kohus, et kuritegude uurimise ajaks tuleb ta paigutada kinnisesse lasteasutusse.

❗Ühegi alaealise vahistamine ei ole töövõit. Vastupidi – see on märk sellest, et noore senine käekäik on jõudnud punkti, kus muudest mõjutusvahenditest enam ei piisa ning ühiskonna kaitseks tuleb kohaldada kõige rangemat menetlusmeedet.

Alaealiste puhul on eesmärk eelkõige aidata noorel jõuda tagasi õiguskuulekale teele. Seetõttu kasutatakse noorte puhul erinevaid mõjutusvahendeid. Vahistamine on alati erandlik meede ning seda taotletakse üksnes siis, kui selleks on seadusest tulenevad alused ja muud võimalused ei ole enam piisavad.

👉 Kõige parem on olukord, kus ükski noor ei jõua kunagi selleni, et tema suhtes tuleb taotleda vahistamist. Õnneks on sellised olukorrad erandlikud.

Oluline on, et probleemidele reageeritaks juba palju varem – kodus, koolis, kogukonnas ja tugisüsteemides. Kui aga noore käitumine kujutab endast jätkuvalt tõsist ohtu ning leebematest meetmetest enam ei piisa, peab riik sekkuma.

05/08/2026

📣 𝐕𝐞𝐞𝐥 𝐬𝐚𝐚𝐛 𝐫𝐞𝐠𝐢𝐬𝐭𝐫𝐞𝐞𝐫𝐮𝐝𝐚!
17. septembril toimub Tallinna ülikoolis 𝐯𝐚𝐧𝐞𝐦𝐥𝐮𝐬𝐤𝐨𝐧𝐯𝐞𝐫𝐞𝐧𝐭𝐬 „𝐊𝐚𝐬𝐯𝐚𝐦𝐞 𝐤𝐨𝐨𝐬“👨‍👩‍👧‍👦.
Konverents toob kokku inimesed, kes seisavad laste, vanemate ja perede heaolu eest – nii 𝐬𝐩𝐞𝐭𝐬𝐢𝐚𝐥𝐢𝐬𝐭𝐢𝐝 kui ka 𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐯𝐚𝐧𝐞𝐦𝐚𝐝. Sageli oleme ju mõlemat korraga: oma töös spetsialistid ja kodus lapsevanemad.

Tänapäeva vanematel on sageli väga kõrged ootused nii lastele kui ka iseendale. Ometi ei vaja laps täiuslikku vanemat – ta vajab vanemat, kes on hoolivalt kohal ja julgeb vajaduse korral ka ise tuge küsida. Abi küsimine ei ole läbikukkumine, vaid loomulik osa vanemaks kasvamisest. Aga kust abi leida? Kuidas jõuab tugi õigel ajal pereni? Nendel ja paljudel teistel olulistel teemadel arutletakse konverentsil.

Konverents on osa vanemluse teema-aastast ning seda korraldavad sotsiaalkindlustusamet ja Tallinna ülikool. Osalemine on tasuta, osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis.

📅 𝟏𝟕. 𝐬𝐞𝐩𝐭𝐞𝐦𝐛𝐞𝐫 𝟐𝟎𝟐𝟔
📍 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚 𝐮̈𝐥𝐢𝐤𝐨𝐨𝐥

👉Tutvu kavaga ja esinejatega ning registreeru:
https://tarkvanem.ee/konverents2026/

05/05/2026

🎧 Uus audioraamat annab lootust: „See juhtus minuga. Ma sain abi!“

Päris Eesti laste ja noorte lood räägivad raskustest, millega nad on silmitsi seisnud – ja sellest, kuidas nad said abi. 💛

📊 2025. aastal pöörduti Lasteabi poole üle 21 000 korra. Samas tunnevad paljud noored end oma muredega endiselt üksi.

See audioraamat tuletab meelde:

👉 Sa ei ole üksi
👉 Abi on olemas
👉 Abi küsimine on okei

Kui Sul või Sinu lähedasel on mure:

📞 Lasteabi 116 111 (24/7, tasuta)
🚨 Hädaolukorras helista 112

Raamatut saab tasuta kuulata Elisa ja Rahva Raamatu rakenduses, kuhu on vajalik vaid sisse logimine. Tasuta audioraamatu kuulamiseks on vaja äpp alla laadida ja sisse logida, aga kuupaketi tellimine pole vajalik. Lingid kommentaarides 👇

Kuula ja jaga – koos on lihtsam! 🎧💬

Suur tänu lastele ja noortele, kes oma lugusid jagasid!

Audioraamatut on kaasrahastanud Euroopa Liit. Raamatu illustratsioonid teostasid Helena ja Hanna Paabort.

Eesti Digiraamatute Keskus